Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi. · modernne - teadus ja religioon (ka usk). Modernne rel. teistsugune, tõevaldaja tegelikult teadus. Teadus kritiseerib ja lükkab ümber müüte
mõjutavad indiviidi. Briti sotsiaalantropoloogia seletus: õhiskonda moodustavate erinevate osade ja institutsioonide analüüsimine. Ühiskonna liigendamise idee pärineb Prantsusmaalt Durkheimilt. Durkheim rääkis et traditsiooniline ühiskond on rohkem orgaaniline ja modernne ühiskond rohkem mehhaaniline. Radcliffe-Brown tõi ühiskonna liigendamise ideest kannustatuna Durkheimi mudeli ka Briti sotsiaalantropoloogiasse. Sellest tulenevalt on Lääne ühiskonna soov ja mõte, et ühiskonda vaadeldakse analoogselt organimsile. Ühiskonda vaadeldakse nagu organismi, millel on erinevad institutsioonid ja erinevad organid, millel on oma funktsioonid terviku toimimiseks. Oluline on struktuuri kirjeldamine ja selle funktsiooni analüüsimine. Briti ja ameerika antropoloogial olu ka erinev seletusviis. Ameerikas oli oluline ajaloo arvesse võtmine, ühiskonna kultuuriväärtuste seletamine
annaabi.ee 
