a - Esimene pettumus, kuna lugejate jaoks olid eelnevad raamatud paremad - Räägib varajasest vananemisest · ,,Vanamees ja meri" 1952. a - Sai Nobeli preemia - Räägib vanast meremehest, kes alistub loodusjõududele - Kirjutas selle Kuubal olles ,,HÜVASTI RELVAD" analüüs 1. Sisututvustus: Raamat räägib leitnant Frederic Henry, Ameerika sõjaväelase elust. Ta on Itaalia sõjaväes, kus tegeleb seal meditsiinitranspordiga. Kohtub seal sotlanna Catherine'ga, kellesse ta armub. Henry saab haavata ja pannakse põlve pärast haiglasse, kus armastus süveneb. Saadetakse tagasi rindele, kuid ta läheb sealt ära. Nad põgenevad Catherine'ga Sveitsi, kus nende esiklapse sünni ajal surevad nii ema kui ka laps. Lugu lõpeb traagiliselt. Raamat algab ja lõpeb halva ilmaga, kus vihma sajab. 2. Tegelassuhted: Henry Catherine: Sõjas üksteist leidnud noorpaar, nende suhe oli ideaalne näide sellest,
LOOMING: loomingut iseloomustab kaasaelamine oma aja eesrindlikule mõttestikule ja meisterlik vorm. Väga kuulus on teos ,,Ruslan ja Ludmilla", millega Puskin ka kuulsaks sai. Ta hakkas realistlikult kirjutama Mihailovskojes. Ta on kirjutanud ka värssmuinasjutte. 1822-,,Vang"; 1825-,,Talveõhtu"; 1826- ,,Prohvet"; 1827-,,Poeet" Järeldus: George Gordon Byron (1788-1824) TAUST: isa põlvnes vanast aadliperekonnast ning oli soti kuningas James I pojapoeg, ema oli sotlanna. Isa suri varakult, ema pöördus Byroniga tagasi Sotimaale. Käis suviti mägedes olevas talus (jala pärast) kasvas lihtrahva hulgas looduse-ja vabadusearmastus. Kümneaastasen päris lorditiitli asusid emaga Newstead Abbey'sse. Reisis palju. 1812. aastal sai üleöö kuulsaks (,,Childe Haroldi palveränd"). Ta abiellus rikka, ilusa ja haritud aadlidaamiga, kuid kooselu ei olnud õnnelik nad läksid peagi lahku ja Byron lahkus Inglismaalt jäädavalt. Reisis Sveitsi, kus kohtus Shelley'ga
mail leidis aset Langside'i lahing, lahing õe ja venna vahel. See kiire lahing lõppes kuninganna põgenemisega. Kolmandal päeval pärast lahngutjõudis kuninganna Dundrennani lossi, kus lõppes tema riik, ning 16. mail sõidab kalalaeval Inglismaale. Inglismaa 1568 1587 Maria peatus Carlisle'is, Elisabeth saatis sinna kaks oma lähemat õukondlast valveteenistusse, lord Knollys sai sellega väga hästi hakkama. Sotlanna nägi aga asja läbi ja peagi sai ta teada, et Elisabeth oli nõus teda vastu võtma vad juhul, kui ta kõikidest süüdistustest enda on vabastanud. Viimane oli sellega nõus, kuid ainult Elisabethi ees, mitte konverentsil. "Minu jaoks pole teist kohtunikku kui ainult Jumal üksi," nuuksus ta vihaselt. Inglismaa kuningannal polnudmingit õiguslikku võimu Sotimaa kuninganna üle. 28. juunil kirjutas lõpuks Maria Stuart Elisabethile, et oli juurdlusega nõus, ning see oli tema suurim viga.