suurendati liikuvate metallpeeglitega. Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele. Suure tõenäosusega võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus tuletorn rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Võrdluseks võib öelda, et nüüdsed majakad on Pharose tuletornist tunduvalt madalamad. Euroopa kõrgeim Cordouani majakas on 59 meetrit kõrge. Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus. Majakast jutustati palju legende ja imelugusid. Tuletorni arhitektiks oli Sostratos Knidosest, Dexiphanese poeg. Tuletorn seisis 1600 aastat. Nüüdseks teame, et ta seisis samas paigas, kus praegune kindlus, ja et kindluse ehitamiseks kasutati ka torni kive. Kuidas majaks aga täpselt välja nägi, seda me ei tea.
abil. · Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. · Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele. · Suure tõenäosusega võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus tuletorn rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. · Võrdluseks võib öelda, et Euroopa kõrgeim Cordouani majakas on 59 meetrit kõrge. · Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus. · Majakast jutustati palju legende ja imelugusid. · Tuletorni arhitektiks oli Sostratos Knidosest, Dexiphanese poeg. · Tuletorn seisis 1600 aastat. · Nüüdseks teame, et ta seisis samas paigas, kus praegune kindlus, ja et kindluse ehitamiseks kasutati ka torni kive.
suurendati liikuvate metallpeeglitega. Majaka valgus oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele. Suure tõenäosusega võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus tuletorn rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Võrdluseks võib öelda, et nüüdsed majakad on Pharose tuletornist tunduvalt madalamad. Euroopa kõrgeim Cordouani majakas on 59 meetrit kõrge. Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus. Majakast jutustati palju legende ja imelugusid. Tuletorni arhitektiks oli Sostratos Knidosest, Dexiphanese poeg. Tuletorn seisis 1600 aastat. Nüüdseks teame, et ta seisis samas paigas, kus praegune kindlus, ja et kindluse ehitamiseks kasutati ka torni kive. Kuidas majaks aga täpselt välja nägi, seda me ei tea. (Kinggi 1996:126-141)
Selle vanade egiptlaste poolt eriti austatud templi preestrid pühitsesid ta muistsete vaaraode kombe kohaselt "Ammoni pojaks" (Päikese pojaks). 332. aasta lõpul rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest), millest peagi kujunes hellenite suur kaubandus-, teadus- ja kultuurikeskus. Aleksander Suurel oli kavatsus ehitada Aleksandriasse tuletorn. Selle ülesande võttis enda peale arhitekt Sostratos. Töid alustati Ptolemaios I käsul ning lõpetati Ptolemaios II valitsemise ajal. See ehitis oli maailma esimene hiidtuletorn (üks antiikmaailma seitsmest maailmaimest). Ehitati 20 aastat, tööd lõpetati umbes aastal 280 eKr. Tuletorn asus linna ees Pharose saarel. Selle kõrgus oli arvatavasti 143 meetrit ja tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Aleksandrias asus ka maailma esimene teadusasutus Museion, kus tegeldi arstiteaduse, astronoomia, matemaatika jt. teadustega
annaabi.ee 
