surelikkust meelde tuletab. Pride’i arvates on nii Manet’ kui Baudelaire’i teostes suur osa irooniat kritiseerimaks kodanlikku moraalset mitmepalgelisust ning maskiball on sobiv metafoor ka võõrandumisele moodsas linnaühiskonnas. Tõenäoliselt mõjutasid Manet’d teost luues teataval määral kõikide kriitikute poolt välja toodud aspektid. Olgu need puht esteetilised, kultuurilised, poliitilised või sostiaalsed, kuid tagantjärgi võib vaid oletada, millised neist kunstniku teose valmimisel enim mõjutasid. Kunstnikuna mõjutasid Manet’d kindlasti tema teadmised kunstiajaloost, kodanikuna mõjutasid teda kindlasti tolleaegsed poliitilised sündmused, lävides oma kaasaegsete kirjanikega mõjutasid teda ilmselt ka nende ideed ja kirjutised ning kuna soorollid ja klassikuuluvus mõjutasid tugevalt tolleaegset
ajalookeskne k äsiltus : iga periood ajaloos on rajatud ühele teatud toomisviisile orjanduslikkord, feodolistlik. T ootmisviis m äärab ära selle, kuidas millised on suhted inimeste vahel. Millised alluvussuhted on kätketud toomisviisi sisse tootmisviis m äärav ära selle, millised on teatavd ühiskondlikud institustioonid milline on hariduss üsteem, kultuur, media. *kuidas ühiskond endale vajalikku toodab, see määrab ära ka ühiskonna sostiaalsed suhted, millised institustioonid. *PEALISEHITIS BAAS/TOOTMISVIIS tootlikud j õud, tootmissuhted(klassidevahelised suhted) *inimese suhted olid ühsikonnas ära määratud tootmissuhete järgi *tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel tekib vastuolu vaja muud suhtevormi *igale tootmisviisile kujuneb peale vastav pealisehitis (institutsioonid, mis loovad ka ühsikondliku teavduse vorme) * BENJAMIN pealisehitis ei ole taandatav baasile *Engels 18
Mis juhtub vajadustega külluse ühiskonnas? Durkheim: vajadus ja anoomia Esimene ja kõige kuuldavam teoreetik, kes sõdus individualistlik-unitilitaarse ühiskonna vastu. Oli kindel, et solidaarsus tekib ka modernses ühiskonnas, kuid mitte utilitarismi kaudu. Igaühe isiklikust kasust ei piisa, on vaja ühtset sidumast raamistikku (moraalset), et näiteks teha isegi lepinguid. Durkheim oli funktsionalist ja arvas, et seal kus on anoomia seal süsteem ei toimi, ei funka. Solidaarsus ja sostiaalsed sidemed põhinevad olemuslikel mitte ainult formaalsetel sidemetel, ehk et ainult iga inimese isikliku kasu taga ajamine ei tooda 5 solidaarsust (vrd Smithi nähtamatu käsi). Näiteks klassikonflikt: ainult ratsionaalsusega ühiskonda koos ei hoia. Igal inimesel peaks olema ideaalsest ühiskonnast oma nägemus. Peamine tarbimiskultuuri kriitika: Inimesed enam ei tea, mis on õige, milliseid soove võib pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse
annaabi.ee 
