Kui võimud otsustasid 1960. aastal määrata Sostakovitsi Vene NFSV heliloojate liidu esimeseks sekretäriks, pidi ta astuma parteisse. Hilisemal loominguperioodil domineeris tema muusikas mõte surmast. Helilooja tervis, mis polnud kunagi olnud eriti hea, hakkas kiirelt halvenema. Pika ja üksildase teekonna lõpu eel süvenes kahtlus, et ta ei ole oma elus kuskile jõudnud. Mõnikord olevat ,,kapidissident" Sostakovitsile tundunud, et inimestele võis jääda ekslik mulje, nagu oleks ta kahetsenud ja palunud andestust. Oli aeg, mil terror raevutses kogu riigis. Riigi sees kasvas uus riik, Gulagi arhipelaag. Paljudel oli tol segasel ajal igaks juhuks valmis pakitud väike kohver. Tavaliselt tuldi ohvritele järele öösel. Jossif Stalin oli teinud helilooja kohta eraldi otsuse, mis oli lõplik: Sostakovitsit ei tulnud vahistada, vaatamata tema lähedastele suhetele Stalini poolt armutult
Teda on selles ametis nimetatud "raudrusikaga diktaatoriks",kuid tegelikult soovis Mahler vaid vabaneda "halbadest traditsioonidest" ooperiteatris.Tema loomingu tippteoseks on 8.sümfoonia, mida nimetatakse ka tuhandete sümfooniaks.Gustav Mahler nimetas end ka suveheliloojaks. Tema loomingu põhiosa moodustavadki sümfooniad ja laulutsüklid.Ta on olnud eeskujuks A. Schönbergile, A. Schnittkele ja D. Sostakovitsile. Impressionism.Sõna "impressioon" tähendab muljet.Stiilinimetus tuli Monet maalist "Impressioon. Tõusev päike".Impressionistidele oli omane, kirgliku ja äärmusliku eneseväljenduse ja värvide asemel, eelistada peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu.Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina Baudelaire'i, Verlaine'i ja Mallarme loomingus. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele
Eelkõige vokaalhelilooja, eeskujuks Dargomõzski. Mussorgski lähtub vene talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei mõistetud ega hinnatud, tunnustus tuleb pärast surma. Isiklik saatus traagiline nagu enamusel, kes ajast kaugele ette näevad. ,,Mineviku kaudu näidata olevikku see on minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar. Looming avaldanud olulist mõju Debussyle ja Sostakovitsile. Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883); Laulutsüklid: ,,Noorusaastad", ,,Lastenurk", ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Pildikast", ,,Päikeseta" (oli ise umbes kolmandikule lauludest ka teksti autor); Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud,