kõige madalamal allpool horisonti. Samal meridiaanil asuvates punktides valitseb üks tõeline päikeseaeg. See sõltub koha geograafilisest pikkusest . Kuidas aga lugeda kuupäevi? 46.aastal e.m.a. võttis Julius Caesar Aleksandria matemaatiku Sosigenese ettepanekul kasutusele uue Rooma kalendri. Uus juuliuse kalender põhines aastal, mitte kuudel, nagu enne seda. Selle aluseks on fakt, et Maa teeb täistiiru ümber Päikese umbes 365 ja ¼ päevaga ehk ühe aastaga. Sellepärast tegi Sosigenes ettepaneku lugeda baasaasta pikkuseks 365 päeva ning igale neljandale aastale lisada üks päev. Kuid ¼ ei ole täpne määratlus. Tegelikult on 365,242199 päeva aasta pikkuseks. Aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse kalendri. Ta parandas kirjeldatud viga sellega, et täissajalistele aastatele lisapäeva ei eraldatud, täistuhandelistele aga eraldati. Seda kalendrit kasutame praegugi. Aastal 1884 Washingtonis toimunud rahvusvahelisel konverentsil
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km
709. Endine Vana-Rooma kalender sisaldas mitmesuguseid reegleid, mille tõttu kalender jõudis algselt kavandatust 90 päeva ette. Et taastada kalendri vastavus õigeks peetud aastaaegadega, lisati 90 päeva. Seda ebaharilikult pikka aastat nimetati segaduseaastaks. Uus, Juliuse kalender hakkas kehtima 45 eKr ning seda aastat otsustati alustada 1. jaanuarist. See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega (Sosigenes Aleksandriast oli hellenistliku Egiptuse astronoom) ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juuliuse kalendri järgi elati sajandeid, aga 16. sajandiks oli aasta algus triivinud juba 10 päeva (19. sajandiks -- 13 päeva). Uue kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C
ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole
annaabi.ee 
