5. a) Puuvilju säilitatakse jahedates niisketes ruumides, et nad ei kuivaks. Nõutav on ,et ruumide suhteline õhuniiskus oleks 80 - 90 % . Ruumid peavad olema hästi õhutatavad ja kuivadesse ruumidesse on soovitav lisada niiskust piserdamise teel ja veenõudega. Mingil juhul ei tohiks hoida puuvilju koos juurviljadega, kuna esimesed imavad endasse kõrvalisi lõhnu. Puu ja köögiviljade letti asetamisel peaks arvestama nende lubatud naabrusega, sobivusega nii värvuselt kui sortimendilt. b) Liha müügiks ettevalmistamine peaks toimuma eraldi ruumis. Sügavkülmutatud tooteid ei tohi lasta üles sulada. Kaaluga müüdavatel kaupadel tuleb eemaldada metallist klamber. Kõigil toodetel peavad olema etiketid ja etiketid asetatakse väljapoole. c) Tööstuskaupade müügiks ettevalmistamine käigus on oluline kaubapakendite kontrollimine ja eestikeelse teabega varustamise kindlustamine ( kosmeetikakaubad, keemiakaubad jne.)
Partiisse suhtutakse tootmise ajal kui töösse ja erinevad kulud ( materjal, tööjõud ja muud kulud) arvestatakse tavalisel moel. Partii täitmisel jagatakse kogu partii üldkulud toodetud ühikute arvuga, et saada keskmine ühikukulu. Partii maksumuse arvestamise meetodit kasutatakse erinevates ettevõtetes nagu rõivatööstus, jalatsitööstus, elektrilised komponendid. Samuti suureneb partii kuluarvestuse meetodi kasutamine kaubanduses, et hinnata ostetud kaubapartiidelt ja sortimendilt saadud kasumit. (1, lk15) Partii kuluarvestust kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. 1.4. Projekti kuluarvestus Projekti kuluarvestuse meetod on arvestusmeetod, mida kasutatakse siis kui tegemist on projektiga ja eesmärgiks on leida projekti täitmiseks tehtud kulud. Projekti all mõistetakse teatud ajaperioodil
takse trading up, saksa keeles Erlebnishandel (elamuskaubandus). Sisuliselt on tegemist kaubanduse kvaliteedi tõstmise strateegiaga, üleminekuga hinnakonkurentsilt kvaliteedikonkurentsile. Teisisõnu, lisatakse uusi teenuseid, suurendamaks oma äri veetlust. Seoses sellega tehakse lisakulutusi ning nende katmiseks tõstetakse hindu. Sellel on kahesugune tulemus. Esiteks hakkavad uued äritüübid üha rohkem meenutama tavaettevõtteid nii väliselt, sortimendilt kui hinnalt ja kaotavad selle tulemusena oma kunagise innovaatori rolli. Teiseks vabastavad nad koha turu madalamal tasemel, nisi uute, "odavamate", hinnaagressiivsete konkurentide, turule pürgijate jaoks. Järkjärgult muutuvad ka viimased kallimaks ja tõrjutakse välja uute äritüüpide poolt, kes tahavad ja suudavad kaubelda madalate hindadega. Ja nii hakkab ratas tegema jällegi järgmist täispööret.
annaabi.ee 
