18. Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: 1. Sorteerimine – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Jäätmeid võib sorteerida kas jäätmete tekkekohal või eraldi sorteerimiskeskuses. Eelistada tuleks tekkekohal sorteerimist. Sorteerimisjaamas või –keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. Mehaanilise- ehk masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud: sõelumine (jagatakse vastava suurusega osadeks), setitamine (uputamis- ja hõljumissorteerimine põhineb sorteeritava materjali tiheduse erinevusel), ballistiline sorteerimine (tahke materjal paisatakse rootoriga õhku), magnetiline sorteerimine
tekkekohas saab jäätmeliigid hoida üksteisest lahus ilma kallite ja vaheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest eraldatakse tekkekohal sorteerimisel tavaliselt paber, kartong, klaas, sageli ka kompostimiseks sobivad jäätmed. Sorteerimisjaamas või -keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. · Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Sel puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali (üldiselt on selleks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit) · Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kasutamisel
väheefektiivsete seadmeteta. Eeliseks on ka see, et tekkekohal sorteerimisega saadav materjal on puhtam. Eelkõige on see rakendatav (sageli ka kohustuslik) tööstusjäätmete puhul, kuid sortimist (valikkogumist) saab teha ka koduses majapidamises ja firmade kontorites. Olmejäätmetest eraldatakse tekkekohal sorteerimisel tavaliselt paber, kartong, klaas, sageli ka kompostimiseks sobivad jäätmed. Sorteerimisjaamas või -keskuses toimub jäätmete sorteerimine kas käsitsi või mehaaniliselt. Käsitsi sortimine sobib kõige paremini väikeste jäätmemahtude korral. Käsitsi sorteerimise puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali. Eelkõige sobivad jäätmevoost eraldamiseks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit. Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kasutamisel
Kauba- ga seotud toimingud viiakse läbi tavaliselt mitte kaubajaamas, vaid kaubajaama läheduses paikne- vates raudteeühendusega terminalides. Raudtee sorteerimisjaam on kompleks haruteedest, pöörmetest ja signalisatsioonisead- metest. Suures sorteerimisjaamas võib olla mitukümmend haruteed. Raudtee sorteerimisjaamade koosseisu võivad kuuluda ka laod, terminalid, remonditöökojad, vaguni- ja veduridepood ning elektrijõujaamad. Sorteerimisjaamades on kasutusel kolme otstarbega rööpad. Saabunud rongid peatuvad
annaabi.ee 
