Konstantin Päts 1874-1956 Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda. Välispoliitika Püüti luua Balti liitu (Soome, Läti, Leedu, Poola) kui see takerdas Balti liidu riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu taga. Majanduse areng Maareform- tekkis 35 000 uut telu. Mõisad asendati taludega ja maaomanike ja maatööliste vastuolud kadusid. Põllumajandus- Peamiselt loomakasvatus, muudi saadusi Euroopa turul. Kui tehnika ja tõuloomade ja sordiseemnete vähesus takistas edu. Tööstus- Hiigeltehased asendusid uute ettevõtetega. Kasutati Eestis leiduvaid tooraineid. Kultuurielu Pandi rõhku haridusele, eriti eesti keelsele kõrgharidusele. Kultuur kasvas. Eestlasi tunti ka välismaal. Vabadussõda 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja. 29.novembril ründas Venemaa Narvat ja tungiti järjest Eestisse sisse. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi ka välisabi. 7
saada.IIMS puhkudes muutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks. Majanduse areng Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused ja jagati see soovijatele.Maareformi tulemusena asendati suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud),maaomanike ja maatööliste suhted paranesid.Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa.Juhtkohale tõusis loomakasvatus.Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika,tõuloomade,sordiseemnete vähesus ja väiketalude suur arv.Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega.Eesti peamiseks väilskaubanduspartneriks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa.Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused. Kultuurielu Suurt tähelepanu pööratu haridusolude parandamisele,pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele.Eesti kirjanike teoseid tõlgiti võõrkeelde.Eestlased saavutasid edu spordis,kunstis,muusikas.
laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus. Põllumajandus Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele. Eestis leiduvat metsamaterjali kasutasid puidutööstused ning tselluloosi- ja paberikombinaadid. Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule. Võrreldes Vene ajaga jäi tööstuse arengutase siiski madalamaks, sest
annaabi.ee 
