Ulatus: (suure oktavi ) Fis c3 Metsasarv on suurima ulatusega vaskpuhkpill. Metsasarve registrid: Madal mängitakse peamiselt pikki noote. p f Keskmine parim register mängimiseks. ppp fff Kõrge ere, kirgas. mf ff Metsasarv on siduva tämbriga pill. Ilma Ilusaim sarve käik bassita Istumine IV III II I Coperto suletud Aperto avatud Noodi kohal + (suletud) Noodi kohal . (avatud) Con sordino Senza sordino TROMPET Trompeti kuju on alati olnud sirge. Trompeti eelkäija oli TUUBA (see pole see, mida praegu nii nimetame). Iirimaal on kasutusel olnud varasel keskajal TRUMBA. Araablastel olid trompetilaadse pillid: ALNAFIR või ANNAFIR. Juba ammustest aegadest on teada, et seda pilli ei võinud igaüks mängida. See oli aadellik pill. Selline trompetikuju on pärit u. 16. saj. Clrarino tehnika Trompeti perekond: Trompet in B (tänapäeval sageli ka in C)
vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Joonis 1. Viiuli kere 3 1.3 Viiuli mängimistehnikad Erinevad viiuli tehnika võtted aitavad lahti mõtestada teose sisu, ning need võivad väljendada mingit tegevust, looma või nähtust. · con arco - poognaga · pizzicato - sõrmedega näppides · con sordino sordiiniga mängimine · col legno löögid keeltele poogna puuosaga · gettando l'arco löögid keeltele poogna jõhvidega · flazoletid mäng ülemhelidel · vibraato pillikeele võnkuma panek randme kiire liikumisega · sul G (D, A, E, C) mängida tuleb ette antud keelel, kuigi oleks võimalik mängida samu noote teisel keelel · glissando sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased
kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini. See on väike kammikujuline puutükike, mis asetatakse roobile. Ta summutab roobi võnkumist ning seetõttu muutub pilli hääl sumedamaks ja mahedamaks. Muusikalõiku, kus on vaja mängida sordiiniga, tähistatakse itaaliakeelse väljendiga con sordino. Keelpillide häälestuspulgad tehakse puust. Nad on tihedalt teo sisse surutud ja nende külge kinnitatakse pillikeeled. Häälestuspulka keerates saab pillikeelt pingutada ehk pilli häälestada. Näppepillidel (kitarr, mandoliin) on pillikeeled kinnitatud väikese metallist võlli külge. Võlli saab keerata hammasratta abil. Viiuli- ja aldimängija kasutavad lõuahoidjat. See on puutükk, mille sees on niisugune lohk, kuhu pillimehel on mugav lõuga toetada. Lõuahoidja kinnitatakse
edasi kõlakastile. Roopi on vaja eelkõige selleks, et pillikeeled ei liibuks vastu sõrmlauda ja kõlakasti - siis ei saaks nad ju võnkuda. Keelpillimängija kasutab mõne muusikapala mängimisel sordiini. See on väike kammikujuline puutükike, mis asetatakse roobile. Ta summutab roobi võnkumist ning seetõttu muutub pilli hääl sumedamaks ja mahedamaks. Muusikalõiku, kus on vaja mängida sordiiniga, tähistatakse itaaliakeelse väljendiga con sordino. Häälestuspulk - Keelpillide häälestuspulgad tehakse puust. Nad on tihedalt teo sisse surutud ja nende külge kinnitatakse pillikeeled. Häälestuspulka keerates saab pillikeelt pingutada ehk pilli häälestada. Näppepillidel (kitarr, mandoliin) on pillikeeled kinnitatud väikese metallist võlli külge. Võlli saab keerata hammasratta abil. Lõuahoidja - Viiuli- ja aldimängija kasutavad lõuahoidjat. See on puutükk, mille sees
manifestation of thought. The third movement, Intermezzo, is a deeply lyrical narrative in a romantic vein, an intermediary before the Finale. Two themes appear simultaneously: Example 33. The following reshaping of the subjects in the development takes place as if in improvisation. Tubin is displaying his feelings and thoughts abundantly and these new thoughts are moving further from the previous ones. More than half the music is flowing con sordino. Great inner dynamism of form, calling intonations, constantly changing thoughts have taken precedence. The Finale, Alla marcia, the most developed movement of the Suite, is based on two original themes by the composer. The trait so characteristic of Tubin of later years, the purposefulness of thought, makes itself felt. The methods for development are both in new variants and transformation. An individual system of harmony has not yet taken shape but anything commonplace is avoided