Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit. Kaalium on taimedele raskesti kättesaadav. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka sahhariidide muundamiseks. Saak väheneb tunduvalt, kui pinnases esineb kaaliumi defitsiit. Mida suurem saak, seda rohkem kaaluimi eemaldub pinnasest
nitraadiks (nitrifikatsiooni protsess). Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit, on see elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit: Tänu sellele reaktsioonile uhtub pinnasest väga vähe fosforit, mis oli sinna väetisena lisatud. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka sahhariidide muundamiseks. Saak väheneb tunduvalt, kui pinnases esineb kaaliumi defitsiit
lahusest, sellelt omakorda eraldatakse uuritav aine (ained) ja neid analüüsitakse edasi. Seda nimetatakse ka ekstraktsiooniks tahkel faasil. Kasutatkse keerukate segude eelpuhastamiseks enne põhianalüüsi. Dünaamiline soprtsioon protsess, mida enamasti kasutatakse kromatograafias. Sorbendile ehk liikumatule faasile kantakse uuritava ainete segu. Seejärel lastakse sorbendikihist läbi voolata liikuv faas. Iga aine sorbeerub vastavalt oma afiinsusele. Mida afiinsem on konkreetne aine liikumatu faasi suhtes, seda kauem on ta seotud liikumatu faasiga ja seega seda vähem liikuva faasiga.(peitub sorbendikihis). Peetunud molekulid ei l'he liikuva faasiga kaasa ega ei osale liikumises seni, kuni oile desorbeerunud tahkelt faasilt. Mida rohkem on aine seotud liikumatu faasiga, seda aeglasemalt see liigub. Mida kauem aine viibib liikuvas faasis, seda kiiremini läbib ta liikumatu faasi,
annaabi.ee 
