Kui me keskendame tähelepanu vajadustele, ilma kriitikat, süüdistamist või nõudmisi tunnetamata või üle kandmata, õitseb meie sügavaim loovus ja esile kerkivad lahendused, mis olid varem teadvusest blokeeritud. Sellisel sügavusel on võimalik konflikte ja mittemõistmisi lahendada palju lihtsamalt. VVS õppimise protsess on sarnane uue keele või oskuse õppimisega: samm-sammult õppimine koos küllaldase praktikaga viib kasvava meisterlikkuseni. Sel ajal kui soravuse saavutamine võtab aega, suurendab iga uue keele oskamine tõenäosust, et kommunikatsioon saab toimuma. VVS keel sisaldab kahte osa: iseenda aus väljendamine ja teiste empaatiline kuulamine. Mõlemaid väljendatakse nelja komponendi abil - vaatlus, tunded, vajadused ja soovid/palved. Vvs praktiseerimine sisaldab nende komponentide eristamist kohtumõistmisest, interpreteerimisest ja nõudmisest. Samuti teadlikkuse, mis on sügavalt kinnistunud nendesse komponentidesse, õppimist
kolleegidega CIDOC'st näiteks Everett Reimeriga. (Ivan Illich: deschooling, conviviality and the possibilities for informal education and lifelong learning URL) 3. Ivan Illich ,,Koolideta Ühiskond" Illich leiab, et õpilasi koolitatakse nii, et nad ajavad segi protsessi ja tulemuse. Seeläbi ajavad õpilased segamini õpetamise õppimisega, hindelise saavutuse haridusega, diplomi kompetentsusega ja jutu soravuse võimega öelda midagi uut. Heaolu bürokraatia väidab, et professionaalne, poliitiline ja majanduslik monopol on kõrgemal sotsiaalsest monopolist, seades standardid, mis on väärtuslik ja mis on teostatav. Vaesed on olnud alati sotsiaalselt võimetud. Kasvav sõltuvus ühiskondlikule hoolele lisab uue mõõtme nende abitusse: psühholoogiline impotentsus, saamatus end kaitsta. Vaesus on üle maailma levinud fenomen. Loomulikult esineb see erinevate maskeeringute all rikastes, kui
Suulise osa hindamisskaala jäi 2010. aastaga võrreldes samaks. Hinnatavad aspektid olid ülesande täitmine, suhtlusoskus, sõnavara, grammatika ja hääldus/soravus. Kõigil aspektidel oli võrdne osakaal (maksimaalselt 3 punkti). Tulemused olid järgmised: ülesande täitmine – keskmine sooritusprotsent 91,2, suhtlusoskus – keskmine 90,8%, sõnavara – keskmine 87,6%, grammatika – keskmine 80,8% ja hääldus/soravus – keskmine 90,9%. Ülesande täitmise ja häälduse/soravuse aspekti kõrged keskmised näitavad, et on õpetajad on eksami formaati hästi selgitanud ja õpilased teavad, mida neilt nõutakse. Seega osutusid kõige lihtsamaks ülesande täitmine ja soravus/hääldus ning raskeimaks grammatika. 3. Õpetajate tagasiside 120 õpetajat avaldasid arvamust eksami kohta. Suur tänu neile õpetajatele, see on igati väärtuslik materjal ka edasiste eksamitööde kokkupanemisel. Tagasisidest ilmnes, et üldiselt pidasid
annaabi.ee 
