Väga sage ja levinud kogu Eestis. Kibedat lumisamblikku iseloomustavad kõige paremini valed ümmargused soraalid, need paiknevad koorikja, halli talluse pinnal, mõnikord moodustavad pinda katva katte. Valgeid terakesi sisaldavad soraalid on vägagi silmatorkavad, need meenutavad isegi lumehelbeid, kuid neid on raske puukoorest eristada. Lumisambliku eestikeelne nimetus ongi tuletatud lumehelbeid meenutavate soraalide järgi. On ka teine oluline tunnus mis seotud soraalidega. Soraalid sisaldavad ka kibedamaitselist samblikuainet pikrolihhenhape, mis teistes sama perekonna liikides puudub. Kibeda lumisambliku tunnebki tema maitse järgi ära, näpuots märjaks, hõõruda natuke vastu soraali, suhu pista ning kibeda maitse korral ongi kindel, et olete kibeda lumisambliku leidnud. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 142) Runnel, V. (s.a.). Kibe lumisamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?
cm), äärmiselt korrapärase kujuga karikakesed, mille pind on üleni kaetud jahuja puruga. Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad tillukeste tumedate nööbikestena karikate servas. · Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) talluse üla ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool kollakas, alapool valge). Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku-kortsulise pinnaga ja servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. · Alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) kergesti eristatav oma väliskuju järgi peenikestest, läbilõikes ümmargustest ja tipuosas tugevasti jagunevatest harudest koosnev tallus moodustav iseloomulikke kuplitaolisi põõsakesi. 9 · Harilik põdrasamblik (Cladina rangiferina) erineb teistest tavalistest
4.2.5. Kollane lõhnasamblik · Talluse läbimõõt: 3-10 cm · Viljakehad enamasti puuduvad · Kasvukoht: leht. Ja okaspuude koor · Väga sage kogu Eestis. Kollase lõhnasambliku lamedate harudega põõsjas tallus on väliselt mõnevõrra sarnane hariliku rihmsamblikuga, kuif erineb viimasest sellepoolest, et talluse üla- ja alapool on selgelt eri värvi. Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku- kortsulise pinnaga ja servmiste servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. [5] 4.2.6. Väävel-porosamblik 16 · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja karikakujulistest väljakasvudest teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa · Kasvukoht: maapind, kõdunenud puit · Väga sage kogu Eestis
annaabi.ee 
