Sopran Sopran on kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eesti...
See on tunnetatav ka meeshäälte vokaalis, basside ülemised noodid, mis tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised. Lauljate hääled sulandusid üldiselt hästi ja eriti kena oli Tallise teoste puhul just tenori partii esitus. Oleksin soovinud pisut rohkem ühtset energiat ja liikuvust, mida peaks mõlema helilooja teostes piisavalt olema. Koosmusitseerimine ja ühtsus andis rohkem tunda suure koosseisu puhul ja seda oleks võinud rohkem olla ka väikese koosseisu esitustes. Oli näha, et kogu koor mõistab dirigenti ja
terminid. A-osa tempoks on Allegretto (lõbusalt, rõõmsalt). Dünaamilises plaanis on esimesed 4 takti mezzofortes. 5. ja 6. taktist alates astuvad bass ja alt sisse fortes ning 8. taktis on kõikidel häältel nimetatud dünaamika. Osa viimased kaks takti on subito pianos. B-osa (Con moto liikumisega) alustavad aldid pianos. Kahe takti pärast lisanduvad tenorid, neile järgnevad bassid mezzofortes, saatehääled laulavad aga endiselt pianos. 18. taktis koos sopranite soologa laulavad kõik fortes. Järgneb subito piano, mis kasvab kahe takti jooksul välja fortissimoks, olles ühtlasi antud osa kulminatsiooniks. 7 C-osa tempo on Più vivo (rohkem elavamalt), mida alustatakse vaikselt, seejuures muutudes iga taktiga järjest jõulisemaks ning eelviimases taktis jõutakse välja fortissimosse. Teos lõpeb aeglustusega ning viimast takti rõhutades. III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ,,Kägu kukub" sobib keskmise suurusega segakoorile
Ooperi tekst rgib selget keelt: mdav seksuaalsus on ph, ainult lpmatu passiivsus, askees, ohverdamine, kannatused, haigus ja surm vivad seda lunastada. Naine on see, kes vastutab, valikuid tehes moraali loob ja leval hoiab.Mehed vaid jlgivad mngu, mistavad hukka, annavad andeks. Lavastuse hoidis suurel mral leval orkester, mis pshholoogilise draama knud tpselt ja tundlikult esile ti ja thusalt lavastuse kigus tekkivaid auke titis. Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll, noorte sopranite lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud staaride leivanumber. Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
annaabi.ee 
