Libamissuised - kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Sellist tüüpi suised on paljudel kiletiivalistel, näit. mesilastel. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil näiteks kodumesilane saab toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Alahuule osised on libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Toakärbes - Mantibulae+maxillae redutseerunud. Põhiline labium ja käsnakujuline labellum. Pistmissuised - putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma
puududa – siis nimetatakse õõnt pseudotsööl). See eluvorm on kohane aktiivseks liikumiseks kindlas suunas. Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad närvikeskused on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia). Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest soppidest). Omane peamiselt teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi. 92. Käsnad ( Porifera ): erinevusi teistest hulkraksetest, ja ühist ainurakse esivanemaga. Asümmeetrilised. Nende kehas on vaid viit tüüpi rakke (selgroogseil on tüüpe kuni paarsada). Koed on olemas, aga rakud nendes omavahel vähe integreeritud; ühe koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile
Sellist tüüpi suised on paljudel kiletiivalistel, näit. mesilastel. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil näiteks kodumesilane saab toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Alahuule osised - keelised on 11 libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist.
annaabi.ee 
