Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö. Euroopa õigus ristiusustati viimase sopini, millega tekkis iseseisev õiguspiirkond-kristlik Õhtumaa, Ladina Euroopa. Kristlaste sõnul rahu võib olla seal, kus inimene on vastuvaidlemata valmis kannatama osakssaanud ebaõiglust, kurjale ei võinud vastu hakata. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku alastuse ja jumaliku armastuse vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Rooma apostel õpetas, et jumalik seadus on kõigile inimestele südamesse kirjutatud loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes
sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö. Euroopa õigus ristiusustati viimase sopini, millega tekkis iseseisev õiguspiirkond-kristlik Õhtumaa, Ladina Euroopa. Kristlaste sõnul rahu võib olla seal, kus inimene on vastuvaidlemata valmis kannatama osakssaanud ebaõiglust, kurjale ei võinud vastu hakata. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku alastuse ja jumaliku armastuse vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Rooma apostel õpetas, et jumalik seadus on kõigile inimestele südamesse kirjutatud loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes
» 208 «Ja hambad on neil kindlasti küllalt pikad, et väikesi lapsi süüa, selles pole kahtlust,» lisas Gervaise. «Pole ime, kui ka Smeralda vahel huuli mossitades natuke lap-seliha maitseb. Ta valgel kitsel on ka väga kavalad kombed, muidugi on selle taga midagi kahtlast.» Mahiette sammus vaikides edasi. Ta oli süvenenud mõtisklusse, mis ta kurbliku jutustuse loomulikuks jätkuks oli ja mis alles siis võis lõppeda, kui vapustuselai-ned südame salajasema sopini jõuavad. Gervaise küsis temalt: «Kas siis ei saadudki teada, mis Chantefleurie'st sai?» 1 2 0 Mahiette ei vastanud. Gervaise kordas oma küsimust tema kätt raputades ja teda nimepidi hüüdes. Mahiette näis oma mõtteist ärkavat. «Mis Chantefleurie'st sai?» kordas ta mehaaniliselt äsja kuuldud sõnu, pingutas ennast, et nende sõnade tähendusse tungida, ja vastas: «Ah, seda ei tea keegi.» Pärast väikest vaheaega lisas ta: