TÖÖ ALLIKATEGA Töö allikaga 1. NSV Liit esitas Baltimaadele ja Soomele nõude oma sõjaväebaaside rajamise kohta nende territooriumil. 28. septembril 1939. aastal sõlmis Eesti Vabariigi valitsus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu. Tutvu allikmaterjaliga, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele: ,,...N.Liit peaks leppima Soome lahe sopiga. 20 aastat tagasi panite meid istuma sellesse Soome ,,lompi". Egas te arva, et see nii võib kesta jäädavalt. Siis oli N.Liit jõuetu, kuid vahepeal on ta suurelt kasvanud nii majanduslikult ja kultuuriliselt kui ka sõjaliselt. N.Liit on nüüd suurriik, kelle huvid vajavad arvestamist. Ütlen Teile N.Liit vajab oma julgeoleku kindlustuse süsteemi laiendamist; ta vajab selleks väljapääsu Balti merele
Talvekübar oli lamba-, jõukamatel ka rebasenahast. Otsa ees ja kuklas olid kõrvad püstiselt mütsi külge kinni õmmeldud, külgmisi saanud vajaduse korral alla lasta. Vähemalt määral on kantud ümmargusi rummumütse, tuntud ka soome mütsi nime all. Suvise kergema peakattena olid 19.saj. esimesel poolel varrastel kootud valged linased värviliste kiritriipudega mütsid, kas ümarad murumütsitaolised või veidi pikema sopiga tuttmütsid. Ülerõivad. Põhiliselt ülerõivaks 19.saj. esimesel poolel oli Alutagusel nii meestel kui naistel Põhja-Eestile üldiselt iseloomulik piha ümber hoidev, seljal vööst alates kahe voldikimbuga nn. händadega kuub, siinse nimetusega vollidega kuub, vooledega kuub, voolekuub. 19.sajandi kolmandal veerandil tulid naistel kasutusele vöökohal läbilõikega kaapotkuued (kaput, kabot). Need olid kokku õmmeldud keha ümber liibuvast, kurguni haagitavate
kalda metsi ja mägesid kajastavad. Saint-Antoine'i kindluses, Justiitspalees ja Louvre'is olid maa-alused ehitused vangikodadeks. Nende vangikodade korrused muutusid järjest kitsamaks ja süngemaks, mida sügavamale nad maa sisse läksid. Need olid nagu järjest allapoole asetatud hirmu- ja õuduse-astmed. Dantegi poleks oma põrgu jaoks midagi paremat leidnud. Need urkalehtrid lõppesid harilikult mingisuguse sopiga, kuhu Dante asetas Saatana, ühiskond aga heitis sinna surmamõistetu. Kui mõni õnnetu olend sinna sattus, siis jumalaga päevavalgus, õhk ja elu, ogni speranza! Sealt toodi ta välja ainult kas võlla või tuleriida jaoks. Vahel kõngeski ta sinna elusalt, inimeste kohtumõistmine nimetas seda «unarusse jätmiseks». Hukkamõistetu 21 J ä t k e i ga su gu n e loot u s ( i t . k . ; Dan t e «Juma l i k u s t k omööd i a s t ») - 1 8 1
annaabi.ee 
