,,Kui löök ei ulatu südamesse, siis pole tal tähtsust - ta isegi ei valuta. Aga oma südame olen ma peitnud nii kaugele sisemusse, et sinna ei ulatu lööma, mõnitama, haavama ükski võim." -Tsitaat vabadussõja teemalisest romaanist ,,Isade maa" Nipernaadi tähtsus eesti kultuuris 2009. aastal püstitati Valgas Säde pargis Nipernaadi kuju Skulptuur põhineb Jaak Soansi ideel Kuju juures käivad rännumehed endale reisiõnne soovimas Üks kord kahe aasta jooksul antakse kuju väiksem koopia August Gailiti novelliauhinna võitjale 2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi Tänan kuulamast!
oma kodust kaugemale. Oma hinges vanamees ei alistunud ja see tõi kaasa võidu, kala sai surmatud. Isegi kui tulidki mure mõtted, hakkas ta mõtlema oma lemmikust mängust, pesapallist. Imelikul kombel polnud Santiago nii õnnelik, kui oleks võinud arvata. Triivides ja võideldes kalaga poolteist päeva, valades higi ja verd, polnud õnnelik - võib-olla oli see tingitud sellest, et ta teadis et tema kannatused pole veel läbi. Tagasi teel olidki röövkalad tema kala soovimas. Ei! - vanamees ei alistunud, ometigi oli käsi krambis olnud, õlad ja selg valutasid, käed olid haavades - ei loobunud vanamees ta võitles kaladega kuni lõpuni. Sügavalt on kahju, et vanamees jõudis kala skeletiga kaldale. Tema võitlused olid selleks korraks küll läbi, tundis ta meeletut väsimust ja läks magama. Õnneks oli tema tõeline sõber teda oodanud ja hommikul kui ta uuesti läks vaatama ,,oma taati" nägi ta tema rusutud välimust ja hakkas nutma
Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära. Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse. Võis olla ka terve maskeraadi jagu loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri. Jõulupuu kombega sai maarahvas tuttavaks mõisas, kus härrased tegid mõisa ametimeestele ning teenijatele kingitusi. Lastele saadeti vanematega maiustusi, rõivad ja raamatuid või korraldati mõisas jõulupuu. Hiljem levis kuuse ehtimine kodus ja muutus perekombeks. Tuppa toodi jõulukuusk, mis pandi seisma ristamisi klotsidest jalale kas toapõrandale või lauale. Jõulupuu külge riputati ehted
Enne sööma asumist koksime omavahel värvitud pühademune. Kui munad koksitud, asume sööma. Kui väiksed olime, algas peale sööki põnev otsimismäng. Pühadejänes oli meil käinud ja mune kuhugi peitnud. Munad aga polnud tavalised, vaid šokolaadist (oli ka komme ja šokolaadijäneseid). See, kes midagi leidis, võis kohe ära süüa. Hästi tore oli. Nüüd pole seda enam mänginud, sest oleme juba suured. Käime ka vanaemale ja vanaisale häid pühi soovimas ja vahetame mune. Ka neil on pühade ajal laud kaetud ja piduroad laual. Sellepärast ongi meil juba kombeks, et pühade ajal lõunatame nende juures. Olgu need siis lihavõtted või mõni muu püha. Pühad on väga ilusad ja mõnusad. Siis saab alati perega koos olla, vahel ka mõnda vana sõpra kohata, kes nüüd mujal elab ja ainult vahel siiakanti külla käib. Nii avaldas oma mõtteid Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting. ABIELLUMINE
sellega ainult võidavad. Selleks et jääda ilusaks, peavad käed, eriti naiste juures, olema tegevuseta. Nagu teab hästi meie lugeja -- kelle ees me d'Artagnani varanduslikku seisu ei ole varjanud -- d'Artagnan ei olnud miljonär. Ühel päeval lootis ta selleks kindlasti saada, kuid tähtpäev, mille ta selle õnne saabumiseks määras, oli veel üsna kaugel. Seni aga! Kui meeleheitlik on näha armastatud naist endale tuhandeid pisiasju soovimas, millest koosneb naiste onn, ja mitte suuta talle neid kinkida! Kui naine on vähemalt rikas ja armastatu seda ei ole, kingib ta endale ise seda, mida armastatu ei suuda pakkuda. Ja kuigi seda rõõmu muretsetakse 120 tavaliselt seadusliku mehe rahadega, ollakse väga harva selle eest mehele tänulik. Õrna armastaja kalduvustega dArtagnan oli esialgu ainult kiindunud sõber. Tehes armuplaane pudukauprnehe naise suhtes, ei unustanud ta seejuures sõpru. Veetlev proua
annaabi.ee 
