Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks ning neid on kokkuloetud umbes 740. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgne oli Egiptuses ja Mesopotaamias mõlemal väga erineval tähtsuse kohal. Egiptuse usk, aga erines sootus selle poolest, et elati surma jaoks. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Mesopotaamias, aga surmajärgse elu tähtsus ei olnud nii kõrgel kohal, kui Egiptlastel. Mesopotaamias usuti, et peale surma lähevad surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu. Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud
Goethe ja Schiller on teda mõjutanud realistliku luulega, eelkõige luules tõe kujutamine. Tuglas on öelnud "Et Liivi ei ole oma luulet kirjutanud, vaid ta on selle läbi elanud". Loodusluule- kirjutanud kõigist aastaaegadest, kõige tunde lähedasem on sügis, seotud inimestega, liiv võrdleb oma meeleolu loodusega, oskab näha väikesi detaile, sõnastuselt hästi napid, rütmi kujundavad kordused, Liivi jaoks on loodus kui elus, loodus sünnib kui iga päev uuesti. Kevad luule sootus ja igatsus. Suve teemat on kõige vähem, jõuline küpsus ja tugevus, suvi on kõige kallim. Vara sügisest on luuled rõõmsad. Hiilis sügisest on luule nukker, sünge pilve ja tuule motiiv, mis sisse kirjutatud. Talv kujutab kargust ja puhkust, vaikuse aeg nii looduses kui ka inimeses. Vormiliselt kõiguvad pikkade tsüklite ja napisõnaliste luuletuste vahel. II perioodi luulet on peetud kõige küpsemaks. Kõige tuntumaks saanud isamaaluule abil, näeb reaalset Eestit
ühele katräänile ja ühele tertsetile (4+3). Pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4), kahekordne poolsonett (4+3+4+3) on haruldane. Itaalia soneti kõrval on eluõiguse võitnud ka nn inglise ehk Shakespeare'i sonett, milles kolmele katräänile järgneb üks distihhon. Riimiskeem on märksa vabam. Teiseks soneti tunnuseks (sonare it k kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab. Trioleti omapära seisneb tervete värsside kordamises. 25
annaabi.ee 
