viiekümneselt. Nagu inimene! 7 Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat. Väikesekasvuline ümaraleheline huulhein on putuktoiduline taim, kes näärmekarvakestega lehtede abil püüab väikeseid putukaid, et leevendada toitainetevaegust. “ Taimede loomtoidulisus on omane just sootaimedele, rabades huulheintele ja madalsoodes võipätakutele. Selline eriskummaline lisatoit on neile taimedele vajalik toitevaeses kasvukohas lämmastiku ja fosfori saamiseks. ” ( Masing, 1997, lk 62 ). Huulheina lehti on kasutatud tuulest ja külmast pragunenud huulte raviks. Samuti aitab taim ravida mitmeid nahahaigusi: ohatist, soolatüükaid jne. Huulheinal on tugev bakterivastane toime. Üle ega ümber ei saa sookailust - tugevalt ning uimastavalt lõhnavast rabataimest.
perioodil (suvel). Soode veereziimi uuritakse Tooma Soojaamas Jõgeva Maakonnas, mis allub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5 Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline. Lisaks sootaimedele, mis on tihedalt seostunud soo kui toitekeskkonnaga, kasvab neis taimi, mis on tüüpilised arumetsas, niidul, veekogudes ja mujal. Madalsoo iseloomulikeks liikideks on rohurindes angervaks, ubaleht, soo-kuuskjalg, soosammal. Siirdesoode taimestik ühendab endas nii madalsoode kui ka rabade taimestikule iseloomulikke jooni. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitseva mänd ja sookask. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus pinnavesi on väheliikuv
Jõe ülemjooksud on tõusnud 20-30 m rohkem kui alamjooksud. Jõed voolavad ilma terrassideta lammorus. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede vool on takistatud kuna nad voolavad vastu maatõusu. Põhja-Eesti klint koos jugadega jagab jõed nagu kaheks osaks. EESTI SOOD Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus suur osa surnud taimeosade massist väljub aineringest ja kuhjub turbana, mis on sootaimedele substraadiks. Soo ja soostunud ala eraldamisel lähtutakse tavaliselt kokkuleppest, et kui turbakihi paksus on alla 0,3 m on tegemist soostunud alaga, üle selle aga sooga. Eesti sood jagatakse madal-, siirde ja kõrgsoodeks e rabadeks, mis on ühtlasi soo arengujärgud nooremast vanema suunas. Sootaimestik pärineb mägialadelt, veetaimede seast, soojalembeste igihaljaste põõsaste hulgast
annaabi.ee 
