hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul Koosluste häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus Tüükad ja jalalkuivanud puud
tegelikult poolehoidu tunneb. Vaenulikkust ei karda ma sugugi rohkem kui soostuvust. Ärgu lakaku ta hetkekski olemast ta ise. Tema minu-oma olemises teeb mulle rõõmu ainult see, et 8 Loodusega suhtlemisel kehtis Emersoni meelest sama reegel: "Loodus ütleb inimesele: "Silmast silma, mu armas." Päevikust. mitte-minu on minu. Mind ajab vihale, kui leian seal, kus ootasin mehist edasiarendust või vähemalt mehist vastuseisu, eest soostuva käsna. Parem olla kõrvenõges oma sõbra põues kui tema kaja. Tingimus, mille kõrge sõprus esitab, on võime saada hakkama ilma selleta. See kõrge ülesanne nõuab suuri ja ülevaid osalisi. Peab tõepoolest olema olnud kaks, enne kui saab olla tõeliselt üks. Olgu see liit kahe suure aukartustäratava loomuse vahel, kes on teineteist loodinud, teineteise ees hirmu tundnud veel enne, kui nad tunnevad ära sügava samasuse, mis nende erisuste all neid ühendab.
Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega.
Pika 1982...1992 a. andmetega, s.o. umbes 25 a. jooksul ) küllalt olulised muutused. Näeme siirdesoode ja madalsoode pindala vähenemist, lodude rohkem kui kahekordset pindala vähenemist. Kahekordselt on aga suurenenud kõdusoode ja angervaksa kasvukohatüübi pindala, kui viimasele lisada ka tarna-angervaksa, mida varasem metsakorraldus eraldi välja ei toonud. Kui õhuke sooturvas on kokku vajunud ja enam ei oma sootüübile iseloomulikku paksust, tuleb kasvukoht paigutada soostuva tüübi alla, milledest lähim on angervaksa. Ühtedel kuivendusobjektidel võib märgata angervaksa tüübi osatähtsuse olulist suurenemist, teistel (Venevere ja Tuduküla kuivendustandril) on angervaksa kasvukohatüübi pind vähenenud, kuid naadi kasvukohatüübi pind mitmekordselt suurenenud. Savise aluspõhjaga õhukeseturbalistes soodes vähenes pärast kuivendamist turbahorisondi tüsedus lodus ja madalsoos kiirusega 0,8 cm aastas, siirdesoos 0,6 cm aastas
annaabi.ee 
