kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse kooslustesse. (V.I.E LK 7) Kliima jahenemine ja taas niiskemaks muutumine sai alguse 2500 aastat tagasi. Metsades võis kliimamuutust märgata eelkõige rabade peale tungis ja kiirenenud soostumises. (V.I.E LK 7) Kui võeti kasutusele rauast tööriistad hakkas metsade pindala vähenema ja nende koosseis muutuma. Kui 13.ndaks sajandiks oli metsasus vähenenud 60%-le pindalast, siis 20.nda sajandi alguseks oli see näitaja vähenenud veelgi, 20%-le. Selline muutus toimus, kuna järjest olulisem oli metsa kasutamine ehitusmaterjaliks, tooraineks ja kütteks. Õnneks ületas 1970.ndal aastal metsamaa pindala 40%, Teise Maailmasõja tõttu, mille tagajärjel
puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse kooslustesse ja männikutesse (v.a. äärmuslikult kuivad ja rabaalad). 2500 aastat tagasi kliima taas jahenes, muutudes ühtlasi niiskemaks. Metsades avaldus see eelkõige kiirenenud soostumises ja rabade pealetungis. Muutunud kliimast olulisemaks metsi muutvaks teguriks kujunes sel ajal inimtegevus. Tänapäeva kliimatingimustes avaldab metsade koosseisule diferentseerivat mõju tinglik jagunemine valdavalt merelise või kontinentaalse kliimaga piirkondadeks. Eri tüüpi märgalad on juba aastatuhandeid katnud olulise osa Eesti territooriumist. Rabade teke hoogustus jahedama ja niiskema kliimaga
pruunnäivleetunud muld, veel madalamal LPG. Juhul, kui kattekiht on õhem, tekivad heledad näivleetunud mullad, mille profiil on L(P), L(P)g ja L(P)G. Erinevus on kahe mullla vahel see, et heledatel Baf puudub. Kui neid omavahel võrrelda, siis hele on halvem, sest liigniiskus on kohe huumuskihi all, kuna puudub Baf. 5)soostumine on mullatekkeprotsess, mis kaasneb kõigi eelmistega juhul, kui on tegemist kas üla- või põhjaveelise liigniiskusega. Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda. Mida intensiivsem see, seda kultuuristatum on muld. Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi.
annaabi.ee 
