hoiakuid. Kuid praktiliste igapäevaste tegevuste käigus tuleb esile, et tihti ei pruugi need sugudele omistatud iseloomujooned ja käitumismustrid paika pidada. Sellistel juhtudel ei ole lastel lihtne endid sellesse kahesoolisesse süsteemi paigutada. Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008). Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad poisid mängida mehaaniliste ja struktureeritud mänguasjadega, seevastu tüdrukud mängivad meelsamini pehmete mänguasjadega. Poisid vaatavad objekte lühema perioodi vältel, kuid teevad seda aktiivsemalt, tüdrukud teevad seda pikema perioodi vältel, kuid vähem aktiivselt. Samuti on leitud, et tüdrukud hakkavad varem rääkima ning neil on suurem sõnavara
Suguline valik võib aga kujundada sugupooltel ka niisuguseid omadusi, mis vähendavad isendi sanssi ellu jääda, kuid see-eest suurendavad tema sigimisedukust (st tema geenide tõenäosust levida järgmisesse põlvkonda). Sugulise valiku intensiivsus on seda suurem, mida rohkem erineb kummagi sugupoole fitnessi sõltuvus nende sigimispartnerite arvust Sugulisel valikul eristas Darwin omakorda kaht põhivormi: · intraseksuaalne ehk soosisene valik. Isaste vaheline konkurents emaste pärast. Selle valikuvormi mõjul arvatakse näiteks paljude liikide isastel olevat välja kujunenud erilised võitlusorganid, nagu näiteks sarved sõralistel, lõuad putukatel, sõrad krabidel, füüsiline tugevus, suured kehamõõtmed jms, samuti agressiivne käitumine, paarilise valvamine, mittmesugused spermakonkurentsi meetodid (vt allpool) jne; · interseksuaalne ehk sugudevaheline valik
evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted, - kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased, - geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel