Nii meenutas Andreski Krõõta Vargamäel: " Ta vaatas Vargamäe mände ja tal tuli meelde, et neil Krõõdaga tol korral neist juttu olnud. Andres ise vana, aga männid seisid endistena. Ainult oksad olid teistel nagu harvemaks muutunud. Kuid võimalik, et asi polnud männiokstes, vaid Andrese enda silmis, mis aasta- aastalt töntsimaks läksid. Vargamäe soosillal tuli Andresel meelde, mis nad Krõõdaga temast rääkinud. Ja otse uskumata valusalt pidi Andres tunnustama, et soosillaga oli sündinud Krõõda, mitte Andrese sõnade järele. See oli seda valusam, et Krõõt ise oli nii varakult läinud, aga oma sõnad jättis ta Vargamäe soosilla üle valitsema kuni tänapäevani." Inimesed Vargamäel tulid ja läksid, aga Vargamäe jäi. Tema mäletas oma inimesi, rääkis nendest läbi inimsuude, soosilla ja Vargamäe haraliste mändide. Ja vaevalt lõpevad "Tõe ja õiguse" I osaga mälestused ja varjud Vargamäel, nagu ei lõppenud ka kivid Andrese põllul.
Tammsaare sünnikoha külastamisel ärgem piirdugem auto või bussiaknast väljavaatamisega ning majamuuseumi põgusa silmitsemisega, teha tuleks paaritunnine jalgsimatk mööda Tammsaare väljamäge ja selle lähemat ümbrust, mis on muutunud peaaegu nagu vabaõhumuuseummiks. Matks algaks Tammsaare kolhoosi keskusest või endise Kaarli talu asukoha juurest, Kaarli ja TammsaareLõuna talude piiril heidaksime pilgu maantee vasakul serval asuvale ristiga piirikivile, tutvukisme seal oleva soosillaga, mis oli kunagi raskesti läbitav, kuid nüüdseks kruusatatud maantee. Edasi jõuaksime vargamäele, kus hakkavad paistma TammsaarePõhja talu hooned. Õue jõudes näeme kõigepealet Hansenite vana rehielamut ning maja, mis ehitati 1973. a. Uuesti, kuna kahjuks nende päris elumaja põles 1945.aastal. Rehielamu taga on kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja, mis valmis 1933.aastal ja kus avati A.H.Tammsaare Majamuuseum.
saanud, ning suri. Edaspidi oli Mari Andresel abiks ja tegi perenaise töid. Järgnevatel aastatel oli Mari juba liigagi kaua Andresel abiks ja Juss leidis, et nii pole õige ja käskis tal sealt ära tulla. Mari aga ei tahtnud Andrest tema ädadega jätta ja ühel päeval poos Juss ennast ülesse. Peagi abiellusid ka Andres ja Mari. Sellega kaasnesid ka lahkarvamused. Andrese ja Pearu vahel oli ka edaspidi riidu ja kohtuskäimist, kas siis veepaisutamisest või soosillaga. Palgati endale uusi sulaseid ja tüdrukuid, ehitati ka uusi kambreid. Maril sündis ka ühine laps Andresega ja neid sündis ka edaspidi. Peagi tabas kogu kanti mingi lastehaigus, mis sai alguse Kassiaru Jaska perest, lapsi hakkas edaspidi igal pool haigestuma ja surema, nii ka Eesperes. Mari ja Jussi ühised lapsed surid mõlemad, ning ka Andrese ja Krööda ühine laps suri. Edaspidi oli ka vaidlusi ka andresel ja Maril, kuna Mari ei olnud aus Andresega ja pole saladusi välja rääkinud.
annaabi.ee 
