sajandil seoses feminismi kui poliitilise liikumise tekkega. Feministid nõudsid endale meestega võrdseid kodanikuõigusi. Eestis said naised hääleõiguse 1918. aastal ja see on tunduvalt varem kui mõnedes vanades demokraatiamaades. Tänapäeval on loomulik, et kõik naised saavad hääletada ning osaleda ühiskonnaelus. Kuna maailm ja ühiskond areneb pidevalt, räägitakse nüüd soolisest võrdõiguslikkusest. Seda nii töö-, palga-, kui ka konkurentsivõimelisuses. Soorollidesse jaotamist õpetatakse meile juba varases eas. Isa toob leiva lauale, viib prügi välja, toob puid, laseb kruvisid seina ja ütleb karmima sõna-ta on jõu, võimekuse ja tugevuse kehastuseks. Emad seevastu pesevad pesu, teevad süüa, koristavad kodu, lohutavad, hoolitsevad pere eest. Seetõttu tekivadki sellised mõisted nagu ,,meeste ja naiste tööd". Lapsepõlves aleteadvusesse juurdunud, võtame need ellu loomuliku osana kaasa. Sama jätkub koolielus
Uuringust, mis kasutas Sex Role Ideology (SRI) skaalat 14. riigis uurides kuidas mehed ja naised peaksid käituma, ilmnes mitu märkimisväärset tähelepanekut: 1. Sugude võrdust nähakse erinevates riikides rabavalt erinevalt. 2. Sihtkultuurist hoolimata jagasid mehed ja naised samas kultuuris võrdlemisi sarnaseid vaateid sugudevahelisele võrdsusele. 3. Peaaegu igas riigis (va Malaisa ja Pakistan, kus vahe oli olemas, aga pmst tähtsusetu) suhtusid mehed soorollidesse traditsionaalsemalt kui naised (v-o seetõttu, et traditsionaalsed soorollid on meestele kasulikumad kui naistele. Konkreetse religiooni tunnistamine muutis kultuuri suhtumist egalitaarsetesse soorollidesse. Kristlus (protestantism) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed
2. Kultuur on ülekantav kultuuri edastatakse sümbolite abil raamatud, pildid, filmid jne. 3. Kultuur on dünaamiline ta on jätkuv ja muutustele avatud. Kultuur ei saa olla muutumatu. Ta muutub tänu teistele kultuuridele, kust võetakse üle laene; muutub kuna avastatakse uusi efektiivsemaid toimimisviise. Samas enamus muutused mõjutavad vaid kultuuri pealispinda riietus, toit etc. Väärtused, eetikanormid, religiooniga seotud vaated, samuti suhtumine soorollidesse on suhteliselt püsivad. 4. Kultuur on selekteeriv iga kultuur esindab teatud valikut kõikvõimalikest käitumisvormidest ja võimalustest; s.t. iga kultuur on välja selekteerinud käitumisnormid mis on antud kultuuriruumis aktsepteeritud. 5. Erinevad kultuurikomponendid on omavahel seotud. 6. Kultuur on rahvusekeskne etnotsentriline. Kõikide inimeste jaoks on tavaline see, et nad peavad oma kultuuri ja maad teistest paremaks ja olulisemaks. Etnotsentrism on
annaabi.ee 
