Tuleb välja selgitada, kas tegemist on õiguse või vabadusega, mida üldse kohtu kaudu kaitsta saab. Hagi esitamisel on äärmiselt oluline, õiguste kaitse valik oleks optimaalne st valitud õiguskaitsevahend tagaks ka reaalses elus õiguse või vabaduse kaitse ja viiks soovitud lahenduseni. Õiguskaitse vajadusest sõltub, millise hagi saab kohtusse esitada. Õiguskaitsevahendid ja nende kasutamise eeldused on sätestatud materiaalõiguses. Hagi liigid Sooritushagi puhul tuleneb õiguskaitse vajadus sellest, et kostja ei täida oma kohustust. Hageja nõuab kostjalt millegi tegemist või tegemisest hoidumist, kuid ka talumiskohustuse nõudmine võib olla sooritushagi esemeks (näiteks hüpoteegi maksmapanek). Sooritushagi puhul saab nõude rahuldamise korral seda täitemenetluses sundtäita. Sooritushagi puhul tuleb kohtuvaidluse käigus tuvastada nii nõude olemasolu kui ka selle maksmapanemise viis. Kohtulahend sisaldab eneses soorituse tegemise käsku
krooni koerahammustuse tõttu. §368 jah tuvastushagi Mille tõttu ei võlgne Peab esitama asjaolu mis kell hammustati . miks nõue on nii suur? 3.2. Korteriühistu A esitas hagi tema hallatavas majas elava korteriomaniku B vastu. Hagi esemeks on nõue kohustada B-d täitma korteriühistu üldkoosoleku otsust, mille järgi võivad maja ette parkida autosid üksnes pensionärid ja invaliidid. Ei ole lubatav Heade kommetega vastuolus Sooritushagi kohustada midagi tegema. Kohus saab kontrollida selle otsuse kehtivust 3.3. Autorite ühing A esitas ajalehe väljaandja E vastu hagi, milles nõuab, et E ei rikuks enam viis aastat tagasi surnud autori C õigusi ega avaldaks ilma A loata fotosid C loodud monumentidest. Lubatav §3 lg 2 Autori õiguse seadusest see õigus 3.4. Aktsiaseltsi A vähemusaktsionär B esitas hagi A juhatuse liikme C vastu B-le tekitatud
tagajärgede eristamine) et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Kuna soodustatud isik puudub või ei ole tal nõudeõigust, siis sätestab PärS § 74 teatud isikutele õiguse esitada sooritushagi. Pärija on kehtiva PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandaja üldõigusjärglane, kellele lähevad pärandaja surma korral üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Seevastu kehtiva PärS § 56 lg 1 alusel on Sihtkäsund on nagu annaku määraminegi surma puhuks tehtud korraldus, millega pärandaja paneb annakusaaja isik, keda testaator ei pea oma õigusjärglaseks ja kellele ta ei ole määranud mitte kogu pärijale või annakusaajale mingi kohustuse
annaabi.ee 
