- Keskkonnatingimuste ootamatul muutusel võivad kujuneda ühesoolised populatsioonid. See on üks hüpotees, millega selgitatakse sauruste kiiret ja massilist väljasuremist. II Soo määramine ploidsuse ehk kromosoomistiku kordusega · Levinud ühiselulistel putukatel (nt mesilased, sipelgad, herilased, termiidid) 2h -> emassugu (mesilastel töölised ja emamesilased) h -> isassugu (mesilastel lesed) III Soo määramine sugukromosoomidega a) süsteem X/XX ühel soopoolel on 1 sugukromosoom vähem nt. isane emane X XX spermides munarakkudes Esineb suhteliselt madalatel organismidel. Selline soomääramine on omane putukatele (tirtsud, lutikad, koiliblikad) b) ZZ (isased) / ZW (emased) lindudel c) XX (emased) / XY (isased) imetajad, kalad, kahepaiksed Soo määramine isenditel: 1. välised suguelundid 2. soost sõltuvad tunnused inimesel
liitsugulised taimed b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni. Nt 28-32 kraadi juures võrdselt kilpkonnapoegi emaseid ja isaseid, soojemaga emased, jahedamaga isased. Reaalselt soo määramine temperatuuriga kätkeb endas riske - kliima soojenemine. 2. Poidsus - nt mesilased- isased on n ja emased on 2n 3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad. Esmased sugutunnused 1. Eristunud sugunäärmed (munasarjad, seemnesarjad) 2. Suguelundid
b. Temperatuuriga: Loomad roomajad. Liigist sõltuvalt 7 kombinats. Kui munad kooruvad temp vahemikus: · 28-32 C isased, emased · soojemaga emased · jahedamaga isased Soo määramine keskkonnaga kätkeb endas riske 2) Ploidsus: nt. mesilased (isased-lesed n, emased töölised + ema 2n) 3) Sugu määratakse sookromosoomidega a. Süsteem xx/x ühel soopoolel 1 kromosoom vähem b. Süsteem zz/zw ei seostu sugukromosoomide kujuga. Kasutusel lindudel. Ühesugused sugukromosoomid isastel, erinevad emastel c. Süsteem xx/xy imetajatel, kahepaiksetel, kaladel emastel xx, isastel xy Esmased sugutunnused: 1) Eristunud sugunäärmed (nt muna- ja seemnesarjad) 2) Suguelundid Sekundaarsed sugutunnused: kujunevad sugulise küpsuse perioodil suguhormoonide toimel.
seisund on kasulikum kui kumbki homosügoot; näiteks heterosügoot resistentne infektsioonile, dimeerne valk aktiivsem, valk töötab laiemates keskkonna tingimustes jne. 7. Mittetäielik penetrantsus geeni olemasolu ei tähenda veel alati tunnuse kujunemist. Sõltub geen-geen interaktsioonist aga samuti keskkonnast 8. Soo poolt mõjutatud tunnused geenid võivad väljenduda dominantselt ühel soopoolel ja teisel retsessiivselt. Geeni ekspressiooni mõjutavad näiteks suguhormoonid (kiilaspäisus) 9. Sooga piiratud pärilikkus tunnus esineb ainult ühel soo poolel. Fenotüüp otseselt ja ainult seotud esmase suguhormooni produktsiooniga (rindade areng naistel) 10. Polüalleelsus populatsiooni tasemel rohkem kui kaks alleeli, mis erinevate individuaalsete kombibnatsioonide korral mõjutavad indiviidide fenotüüpe erinevalt .
Konuvagel- vastne elab vabalt nii, et teised juba väljakujunenud sooga isendid teda ei mõjuta siis kujuneb suur emane. Kui aga vastne on emaste juures siis kasvab temast kääbus isane. Miks on soo määramine keskkonnaga suhteliselt vähe levinud (kliima muutub siis läheb ju paigast ära). 2. Sugu määratakse ploidsusega- mesilased emased ja töölised on diploidsed, isased on haploidsed. 3. Sugukromosoomidega 1. Süsteem X/XX, ühel soopoolel on üks sugukromosoom rohkem, nt putukatel (tirtsud, koid, lutikad). 2. Süsteem ZZ/ZW ühesugusega isane, erinevaga emased- lindudel (kromosoomid ei ole Z kujulised, 3. XX/XY süsteem imetajad, ka inimene, kalad, kahepaiksed. Soolise kuuluvuse määranime inimesel. Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel, sõltub sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastab. On juhtumid, millel on
annaabi.ee 
