lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike rabade taim püüdma seepärast, et soopinnas on väga toitainetevaene. Pikalehine huulhein erineb meie teistest huulheinadest Pikalehine huulhein pikliku kujuga lehtede (Drosera anglica) poolest. Kuna tema lehed on suuremad, siis saab ta ka Rabakas (Boa) Kasvab väga kuivades tingimuste Kasvab kuni 15cm kõrguseks. Nokkhein kasvab peamiselt rabaälvestes ja laukaservadel.
30. Macadam foundation 30. Killustikalus 31. Main connecting road 31. Tugimaantee 32. Maintenance 32. Korrashoid 33. Maintenance costs 33. Ekspluatatsioonikulud 34. Malm 34. Mergel 35. Management 35. Juhtimine, korraldamine 36. Mapping 36. Kaardistamine 37. Margin 37. Äär 38. Marshy ground 38. Soopinnas 39. Masout 39. Masuut 40. Mat foundation 40. Alusplaat 41. Means of transport 41. Transpordivahendid 42. Measuring accuracy 42. Mõõtetäpsus 43. Measuring device 43. Mõõteseade 44. Measuring tape 44. Mõõdulint 45. Meet the requirements 45. Nõuetele vastama 46. Melting kettle 46. Sulatuskatel 47. Merging lane 47
7.4 Pikaleheline huulhein Huulheinad on Eesti soode ühed huvitavamad taimed, sest nad on putuktoidulised. Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis kleepub ta limasse ja mõne aja pärast ümbritsevad teda juba karvakesed, mille abil taim püütud toidu seedib. Putukaid peab see väike rabade taim püüdma seepärast, et soopinnas on väga toitainetevaene. Pikalehine huulhein erineb meie teistest huulheinadest pikliku kujuga lehtede poolest. Kuna tema lehed on suuremad, siis saab ta ka teistest suuremat saaki püüda, isegi kuni sentimeetripikkuseid putukaid. Ehkki pikalehine huulhein kasvab enamasti ikka turbasamblal, võib teda erinevalt teistest liikidest leida ka päris veest. Huulheina on nimetatud ka samblamõõtjaks. Turbasamblal kasvades peab ta viimase kasvuga sammu pidama
7.3. Voolupiiravate reaktorite valik TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 42 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus Pinnase eritakistus võrgusagedusel (mõõtmistel sageli saadud väärtusvahemikud) Pinnase liik Eritakistus E m Soopinnas 5 ... 40 Liivsavi, savi, mustmuld 20 ... 200 Liiv 200 ... 2500 Kruus 2000 ... 3000 Murenenud kivim Enamasti alla 1000 Liivakivi 2000 ... 3000 Graniit kuni 50000 Moreen kuni 30000 Niiskusesisalduse muutumine võib põhjustada pinnase eritakistuse ajalisi muutusi kuni
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 44 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus Pinnase eritakistus võrgusagedusel (mõõtmistel sageli saadud väärtusvahemikud) Pinnase liik Eritakistus E m Soopinnas 5 ... 40 Liivsavi, savi, mustmuld 20 ... 200 Liiv 200 ... 2500 Kruus 2000 ... 3000 Murenenud kivim Enamasti alla 1000 Liivakivi 2000 ... 3000 Graniit kuni 50000 Moreen kuni 30000 Niiskusesisalduse muutumine võib põhjustada pinnase eritakistuse ajalisi muutusi kuni
annaabi.ee 
