mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida (1.). Soodes on suureks probleemiks nende happelisus. Kõige happelisemates rabades suudavad elada vaid vähesed soontaimeliigid, sellepärast leidub näiteks Rootsi rabades vaid kolmkümmend soontaime liiki, millest enamik on puhmad, põõsad või puud. Neil õnnestub sellises karmis elupaigas kasvada vaid tänu oma aeglasele kasvule, pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad toitained (1.). Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja
Sõltuvalt suve temperatuurist kooruvad pojad juulis või augustis (Ernits, 1990). Kivisisalik on väikese liikumisraadiusega liik (kuni 30 m). Nõmmedel on ka rästikuid ja arusisalikke ning vaskusse. Rannikupiirkondades võib hallidel luidetel kohata kõre. Samblikud Ohtralt põdrasamblikke ja porosamblikke (Cladonia, Cladina), haruldasi liike siiski vähe. Teistest samblikest esineb käokõrvasid (Cetraria) ja näiteks tinasamblikku. Samblad Enamasti suhteliselt tavalised liigid. Soontaimeliigid Eesti Punase Raamatu andmeil on 38 nõmmedel ja liivikutel esinevat liiki ohustatud. Putukad Leidub vähelevinud, kitsalt kohastunud liike. 15 Mitmesugused kaevurherilased, liivamesilased, rohkelt sipelgaid ja kuklasi, kitsalt toidutaimedele kohastunud liblikaliigid. tinasamblik Piusa-Võmmorski hoiuala teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Linnud
o Subatlantikum Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine. Kuuse kõrgaeg. Taigale iseloomulike loomade sisseränne. Ilves, karu põder. Kultiveeritud liigina kasvatati kanepit. Kohanesid soojalembelised pisinärilised metshiir, kaelushiir, leethiir. Subatlantikumi nooremas eas omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust pärinevad 18. sajandist. Lisanduvad uued soontaimeliigid. Fauna: 700-800 a tagasi sagenesid külmad talved. Külmad ja lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine:
Leitud luud: hobune, siga, metssiga. o Subatlantikum Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine. Kuuse kõrgaeg. Taigale iseloomulike loomade sisseränne. Ilves, karu põder. Kultiveeritud liigina kasvatati kanepit. Kohanesid soojalembelised pisinärilised – metshiir, kaelushiir, leethiir. Subatlantikumi nooremas eas omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust pärinevad 18. sajandist. Lisanduvad uued soontaimeliigid. Fauna: 700-800 a tagasi sagenesid külmad talved. Külmad ja lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa
annaabi.ee 
