vegetatiivne kude. Varem koondati tallusega organismid (käsitleti taimedena) omaette süstemaatilisse rühma rakis- ehk tallofüüdid, hiljem on tõestatud, et see oli selgelt polüfüleetiline takson. Tallusel puuduvad organiseerunud ja eristatavad osad (lehed, juured ja varred), mis on aga olemas soontaimedel. Küll aga võib tallusel olla eelmainitud taimeosade analooge, mille üldtalitlus ja makroskoopne ehitus võivad sarnaneda küll soontaimedega, kuid nende mikrostruktuur on erinev; näiteks puuduvad tallusel juhtkoed. Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad. Soreedid sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata) ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes).
Taimedel on kaitseks ka nt solitsüülhape ja jasmonaadid need suurendavad resistentsust patogeenide vastu. Jasmonaate leidub eriti noortes taimeosades aktiivselt kasvavates osades. 13. Ülitundlikkuse reaktsioon. Kokkupuutel häiringuga laseb neil rakkudel surra, kes on kokku puutunud, et miskit edasi ei leviks. V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD 14. Sammalde ehituslikud ja paljunemise eripärad ja nendega seotud füsioloogilised erisused võrreldes soontaimedega. 1 - Keha eristub organiteks vars ja lehed 2 - Väiksemad, kui soontaimed 3 - Puudub juhtkude või esineb primitiivse algsoone kujul 4 - Pole juuri. Kinnitumiseks on risoidid 5 - Kõikidel lehtedega rammaldel on rootsutud lehed ja kasvamine toimub vare tipus asuva kiirdraku abil, mis toodab kolmes suunas tütarrakke. 6 Enamus liikidel on lehed ühe-rakulised 7 Ei esine trahheed, trahheiidid ega sõeltorud 8 varre ehitus lihtsakoelisem Paljunemine
biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele. Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede kividel kasvavad sagedamini sammaldest vesisammal Fontinalis ja tömpkaanik Amblystegium ning vetikatest Cladophora, Vaucheria, Batrachospermum. Kärestike vahel olevad alad (pools), mis pindalalt ületavad mitmekordselt kärestike pindala, on asustatud soontaimedega. Harva on kogu jõesäng taimedega kaetud. 15 Jõgedes on taimestik koondunud kalda lähedale, sügavamal on takistuseks liiga kiire vool, aga ka vee vähene läbipaistvus. Samuti võivad väiksemate jõgede kaldail kasvavad puud ja võsa varjutada täielikult veepeegli. Lõpetuseks on huvitav teada järeldusi, mida on avaldanud Eesti professor Liivia Laasimer oma 1965.a. ilmunud töös "Eesti NSV taimkate". Jälginud
Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Resistentsused (mehaaniline, keemiline, ülitundlikkuse reakts) Vastuvõtlikkus haigustele. Ülitundlikkuse reaktsioon. Põuakindlust tagavad füsioloogilised kohastumused Kseromorfsus Sukulentsus Efemeerid ja efemeroidid Passiivne põuakindlus V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD Sammalde ehituslikud ja paljunemise eripärad ja nendega seotud füsioloogilised erisused võrreldes soontaimedega. Keha eristumine organiteks (vars, lehed) (enamus liikidel) Väiksemate mõõtmetega kui soontaimed Puudub juhtkude (ksüleem, floeem) või esineb see primitiivse algsoone kujul Pole juuri, kinnitumiseks risoidid Kõikidel lehtedega sammaldel rootsutud lehed ja kasvamine varre tipus asuva kiirdraku abil, mis toodab kolmes suunas tütarrakke Enamus liikidel lehed üherakukihilised Turbasamblad rabakoosluste keskmes, nende füsioloogilised eripärad. Ehk sfangum
annaabi.ee 
