Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis
o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid: primaarnimed: Ammejõgi; primaarnimed: Läänemeri; sekundaarnimed: Sauga, Kasari; sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi); primaarnimed: Mustjärv, Valgjärv, o soonimed = helonüümid; Pühajärv; primaarnimed: Suursoo; sekundarnimed: Kaisma järv jne; sekundaarnimed: Kareda, Lihula raba; mäenimed = oronüümid, sh muud pinnavormid (orud, nõlvad, kõrgendikud); koopanimed = speleonüümid. maastikunimed: põllunimed = akronüümid, heinamaade, karjamaade, metsade jne nimed.
algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid enamasti primaarsed. Mõni sekundaarnimi, mida ei oska öelda, kust see tuleb. Nt Aadriameri. soonimed e helonüümid on primaarnimesid ja sekundaarnimesid. Probleem, et registrisse kandmisel tuleb määratleda nende piirid. Koosnevad allosadest, ja neil võib olla palju nimesid. Mäenimed e oronüümid. Sh muud pinnavormid; koopanimed e speleonüümid. Maastikunimed. Põllunimed e agronüümid. Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed. Saared, neemed, poolsaared, rannad Muude objektide nimed. Rajatised (kalmistud, staadionid, sadamad), ehitised (veskid,
annaabi.ee 
