väärkohtlemise tagajärjel, puudub sellistel lastel üldjuhul usaldus täiskasvanutesse, nad on endassetõmbunud ning neil on madal enesehinnang. Lapse normaalseks arenguks on vaja tal turvalist keskkonda ja hoolivaid lähedasi, nende puudumisel aga võivad lapseeas kogetud negatiivsed sündmused mõjutada tema kogu edasist elu. Väärkohtlemise tõttu võib ohus olla lapse loomulik ja eakohane areng. R. Soonetsi (1997) sõnul saab lapsele suunatud vägivalda liigitada neljaks emotsionaalseks, psühholoogiliseks ehk vaimseks, füüsiliseks ning seksuaalseks. Iga väärkohtlemise liik avaldab lapsele negatiivset mõju, mis takistab tema emotsionaalset, füüsilist, intellektuaalset kui ka sotsiaalset funktsioneerimist, tekitades temas halvematel juhtudel arengupeetust. Antud töös käsitletakse vägivalla mõju lastele liigiti ning vaadeldakse üldist väärkohtlemise mõju lapse arengule.
lapse hooletussejätmist (Ibid,15). Iga eelnev definitsioon sisaldab endas nii kahju kui ka vastutust tekitatud kahju eest. Praktiline definitsioon võib varieeruda olenevalt sellest, milline on sekkumise eesmärk. Seepärast ei tohiks üllatada, et politseinikud, meditsiiniõed, arstid ja sotsiaaltöötajad kasutavad erinevaid väärkohtlemise definitsioone, sest nad sekkuvad juhumisse erineval tasandil ja viisil (Gough 2001, 18) Tartu laste tugikeskuse töötajad R. Soonetsi juhtimisel avaldasid 1997. aastal ülevaatliku kogumiku Laste väärkohtlemine. Autorid jagavad laste väärkohtlemise kolme rühma: Lapsele suunatud vägivallateod; Lapse hooletussejätmine ehk lapse vajaduste rahuldamata jätmine; Lapse ülehooldamine. (Soonets, 1997: 92) Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse ülehooldamist ei saa tõlgendada kui otsest vägivallategu. Sel puhul vanem
Tugirühma satub üha sagedamini inimesi, keda on suunatud sotsiaalabi osakonnast või politseijaoskonnast või kes on saaanud teavet meedia kaudu. Tartu Laste Tugikeskus. Tartu Laste Tugikeskus (TLT) loodi aastal 1995 mittetulundusühinguna, eesmärgiks aidata väärkoheldud või pidevas sotsiaalses, majanduslikus ja/või psühholoogilises stressis elavaid lapsi ja nende pereliikmeid. Mõte luua niisugune keskus sai alguse juba 1992.aastal, kui Ruth Soonetsi ja Dagmar Kutsari õpilaste seas läbi viidud vägivallauurimusest selgus, et perevägivald on Eesti ühiskonnas küllaltki levinud. 1997.a sai TLT Tartu Linnavalitsuselt oma ruumid. Nii on meie aadressiks Kaunase pst.11-2/3. Tartu Laste Tugikeskuses töötavad lastearstid, psühholoog- psühhoterapeudid ja sotsiaaltöötajad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe USA, Iirimaa, Hollandi ja Rootsi spetsialistidelt. Tugikeskuse spetsialistid pakuvad lastele ja vanematele