jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülemalluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. Esialgu tõstab Serial ATA andmekiirust kuni 150 MB/s ning kasutab kuni 1 m pikkusi neljasoonelisi kaableid (ATA66 juurese kasutatava 80 soonelise lamekaabli lubatav pikkus on kuni 18 tolli e. 0.5m) 16. MOLEX : 4pin'iga konnektor mille saab ühendada teiste seadmetega (HDD, CD ja DVD kirjutaja jne...) Kollane on +12v, punane on +3v ja mustad juhtmed on maandus. 17. Firewire : Kiire järjestiksiin firmadelt Apple ja Texas Instruments, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet.
arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema master ja teine slave. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades. SATA e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Suhtleb arvutiga läbi peenikese 8-soonelise kaabli. Alates 2009-ndast aastast standardina kõigis uutes PC'des. Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s. SSD e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte. Northbridge - Kiip emaplaadil, mis suhtleb riistvaraga: CPU, RAM, BIOS ROM, PCI
SATA SATA IDE-liidese edasiarendus, kus rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks (järjestikarhitektuuriks) ning ülem-alluv süsteem kakspunktsüsteemiks. Erinevalt kaht ajamit ühendavatest IDE jadaliidestest, kus üks on konfigureeritud ülemaks ja teine alluvaks, on iga Serial ATA ajam ühendatud oma liidesega. Esialgu tõstab Serial ATA andmekiirust kuni 150 MB/s ning kasutab kuni 1 m pikkusi neljasoonelisi kaableid (ATA-66 juurese kasutatava 80-soonelise lamekaabli lubatav pikkus on kuni 18 tolli e. 0,5 m) ATA: AT -siini manus Kettaajami liidesestandard (ANSI). Esimene ATA versioon oli IDE, mis toetas kaht kõvakettaajamit, 16-bitist liidest ja PIO reziime 0, 1, ja 2. ATA-2 toetab kiiremaid PIO reziime 3 ja 4 ning hulksõnalisi DMA reziime 1 ja 2. Toetab ka loogilisi plokiaadresse (LBA) ja plokiülekandeid. ATA-2 kaubamärgid on Fast ATA ja EIDE (Enhanced IDE). ATA-3 standard on veidi täiustatud ATA-2
. Foto 6. K24A3 balansiirvõllidega õlipump 1.4. Jahutussüsteem Jahutusüsteem koosneb veepumbast, termostaatklapist, jahutusradiaatorist, salongi soendusradiaatorist, mootoriõli soojusvahetist ning ülerõhu ja alarõhu klappidest. Veepump asub 12 mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise temperatuur on 78 kraadi. Jahutussüsteemi ülerõhu klapi avanemise rõhk on 1,1 bar. Süsteemi kogu mahtuvus on 5,4 liitrit. Teostati ka veepumba ülekande arvutuse väntvõlli pöörlemissageduse
võimaldades suuremaid salvestustihedusi ja mälumahtusid kui diskettidel. Enamikel juhtudel kasutatakse konstruktsioonis rohkem kui ühte ketast (tegemist on kettapaketiga), mille poole võib korraga pöörduda mitu lugemis-salvestuspead. CD-ROM drive - CD-ROM kettaseade Seade, mis loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama seadme abil kuulata ka tavalisi muusika-CD'sid. Sel juhul saadetakse analooghelisignaal kettaseadmest üle 4- soonelise kaabli arvuti helikaardile DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) - digitaalne videodisk, digitaalne universaaldisk Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poole olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne
k.). Sugukond osjalised. Kasvukoht: metsad, puisniidud, niidud. Aasosja maapealsed varred on üheaastased; igal kevadel ilmub maa-alusest risoomist kahesuguseid võsusid: roheline, ilma eospeata suvivõsu ja pruunikas, eospeaga kevadvõsu. Pärast eoste valmimist eospea variseb, võsu muutub roheliseks, sõlmedest kasvavad külgoksad ja võsu hakkab sarnanema suvivõsuga. Võsu on kuni 50 cm pikk, roheline, nõrk, soonelise, kareda varrega. Külgoksad võivad olla kuni 10 cm pikkused, harali ning allapoole käändunud. Lehti osjadel ei olegi, neid asendavad sõlmekohtades hambad. Aasosjal on 12-18 teravat pruunikat hammast. Kasutamine: Siberis kasutatakse paiguti hobusetoiduna. Samblarinne pidev, esinevad: palusammal (D), laanik (D), metsakäharik, raunik, lehviksammal. RAUNIK kasvab niisketes metsades ja puisniitudel maapinnal, ka varjulistel kividel ja kraavikallastel
annaabi.ee 
