edasiviimistega takerduti ja rünnak käivitus 10 päeva hiljem. Selleks hetkeks oli Tšuikovi vägede olukord muutunud lausa meeleheitlikuks. Vatutin ja Rokossovski asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalatš, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4. soomusarmeest ümbritsetud punaarmeelastest. Pauluse mõistlik tegu oleks olnud välja murda enne kui vastastest ümbritsev blokaad sulgub. Ta ei teinud seda, sest Hitler käskis 6. armeel jääda oma kohtadele ja mitte liikuda. Venelased organiseerisid uusi rünnakuid detsembri alguses, et Stalingradi jäänud Saksa vägesid lõhestada. Seda plaani ei saatnud edu ja katsed lõpetati. 12. Detsembril sai alguse von Mansteini päästeoperatsioon, mis kujunes alguses üsnagi edukaks
Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatsi suunas piirati 23. novembriks ümber Saksa 6. armee ja osa 4. Soomusarmeest, üldjuhataja Friedrich Paulus. Saksa löök piiramisrõnga läbimurdmiseks löögiga Kotelnikovo ümbrusest Stalingradi suunas jäi pooleli. 1943. aasta jaanuari alguseks surusid NSV Liidu väed piiramisrõnga välisrinde 170-250 km eemale. 10.-26. jaanuari pealetungiga tükeldati ümberpiiratud kahte ossa, vastupanu kestis linna lõunaosas 31. jaanuarini, põhjaosas 2. veebruarini. Vangi langes Saksa poolelt 91 000 meest
Selleks hetkeks oli Tsuikovi vägede olukord muutunud lausa meeleheitlikuks. Vatutin ja Rokossovski asusid rünnakuid tegema 19. novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalats, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4. soomusarmeest ümbritsetud punaarmeelastest. Pauluse mõistlik tegu oleks olnud välja murda enne kui vastastest ümbritsev blokaad sulgub. Ta ei teinud seda, sest Hermann Göring kinnitas talle, et Luftwaffe kannab hoolt ümberpiiratute varustamise eest. See tähendas seda, et Hitler käskis 6. armeel jääda oma kohtadele ja mitte liikuda. Ühtlasi määras Hitler äsja formeeritud armeerühma Don etteotsa ühe parima Saksa väejuhi Erich von Mansteini. See käik oli vajalik
annaabi.ee 
