organiseeritud grupid 25. Veerežiim ja taimede toitumine soodes Madalsood iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik. Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem, taimestik liigivaesem. 26. Kuivendamise mõju mulla toitainetesisaldusele Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid:
Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Mulla toitainetesisaldus Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise,
paksulehelisus, lehe pindala vähenemine, rakuseinte paksenemine) ei ole põhjustanud rabaturbas niiskuse vähesus. Rabataimede kseromorfset ehitust tuleb vaadelda eelkõige ikkagi kui omadust, mis on välja kujunenud taime fülogeneetilise arengu jooksul ja on edasi kandunud pärilikkuse teel. Mulla toitainetesisaldus. Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20...35 %, meie oludes ka enam. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madalsoo, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireziimi muutumine vahetult pärast kuivendamist,
iseloom olla; Lugu: Ludvig tahtis lauljaks saada, aga see soov kadus tal siis, kui tal Harala seltsimaja laval solistina esinedes hääl ära kadus. Siis hakkas ta akordioniga "laulma". Mõnikord tahtis ta seltsimaja aknad puruks lüüa ja põgeneda, aga enamus osa elust läks tal korda. Surmapõhjus: loomulik surm 4.61. Kaarel Verev Sünnikoht: Harala Amet: kaevaja 23 Lugu: Kaarel töötas oma labidaga soomullas, kuni tuli noorim Lemvalts ja käskis tal sealt kaduda. Kaarel viis talle hea nalja eest pool liitrit viina ja jättis mälestuseks oma rootsi terasest labida. Samal talvel ta suri. Surmapõhjus: loomulik surm 4.62. Vilhelmine Kink Sünnikoht: Harala Eluiga: 19221960 e. 38 aastat Amet: töötas karjalaudas Olemus: üksik, kellel polnud ka kellelegi oma muresid kurta; töönarkomaan; Lugu: Noorus möödus karjalaudas rügades ning seetõttu kadus ka eluisu, tuues kaasa meelekurbusegi
annaabi.ee 
