ammendanud. Defitsiit oli muutnud püsivaks ja majandus seisis. USA president arvas, et kommunismi aeg on läbi USA president Reagan tahtis kommunistlikku süsteemi hävitada ning selleks hakkas ta toetama teisi kommunismi vastu võitlejaid. Usa alustada uut võidurelvastumise lainet ning surus NSVL majanduslikult nurka. Oluliseks võitlustandriks oli Afganistan, kus USA poolt sõjaliselt varustatud modzazeed suutsid Nõukogude soomukitele tugevat vastupanu esitada. Teine võitlustander oli Poola, keda samuti Ühendriikide poolt toetati. USA alustas NSVL vastu majanduslikku sõda, takistades gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis oleks olnud Nõukogude Liidule suur sissetulekuallikas. Samuti õnnestus USA-l maailmaturul naftahinda langetada, mis andsid NSVLile ja tema liitlastele tugeva löögi. 1980. aastate alguseks oli Nõukogude
rünnakute eest. Soomustransportöörid ei osale enamasti lahingus, aga suudavad sõita ka vees. Sõdurid kutsuvad soomustransportööre ,,lahinguvälja taksode või bussidena". Eesti Kaitseväes on kasutusel soomustransportöör PASI XA-180EST, mida on modifitseeritud Eesti Kaitseväe tarbeks. Masinatel on parandatud soomuskaitset, uuendatud pidurisüsteemi, lisatud on ka rattatuled, lisapeeglid ja NATO standardile vastavad digitaalsed raadiojaamad Harris. Lisaks on soomukitele Eestis paigaltatud NATO standartitele vastavad 12,7 mm kaliibriga raskekuulipildujad Browning. PASId on valmistatud Soomes, nad kaaluvad 15,5 tonni, mahutavad 12 meeskonna liiget, omavad 236 hobujõulist mootorit ja suudavad sõita maanteel kuni 95 km/h ja vees 8 km/h. Jalaväesoomukite põhiparameetrid on enamasti sarnased. Lisaks jalaväelastele on komandör, relvur ja juht. Kerge soomus kaitseb kuulipildujate ja kergemate kildude eest.
maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll
alljärgnevatele tegevustele: ●● kuidas vastase soomukid ja jalavägi on võimelised liikuma tema jao las- kepaikade ees, nende võimalikke tuletoetuskohti ja liikumismarsruute; ●● jalaväe liikumis- ja varjumisvõimalusi. Oma tegevuse seisukohast on tähtis: ●● nähtavus; ●● millised on lahingupaaride ja kuulipilduja laskepaigad ning tulealad; ●● millised on tankitõrjerelvade laskepaigad ja tulealad; ●● vaenlase tankidele ja soomukitele ebasoodne maastik; ●● millised võimalused on laskepositsioone kindlustada; ●● varjumisvõimalused vaenlase õhurünnakute eest; ●● kuidas ohutult ja nähtamatult positsioonide alal liikuda; ●● millisest kohast on jaoülemal kõige parem jao lahingtegevust juhtida. Kohaluuret alustatakse alati vastase tuleku suunast. Pärast kohaluuret an- nab jaoülem rühmaülemale teada muutustest olukorras. 32 2.3 MAASTIKUMUDEL
annaabi.ee 
