läänemeresoome algkeelde pärast läänemeresoome balti kontaktide algust.(Rätsep 2002:52) Sellega oleme esimese põhiprobleemi üle vaadanud ning toonud välja soomeugrilise sõnavara ulatuse ja kujunemise nõrkkohad. 2.2 Teine põhiprobleem Teine ulatuslik probleem on, et läänemeresoomelisi tüvesid on eesti keeles palju võrreldes vanemate sõnarühmadega. Läänemeresoomelisi sõnatüvesid on eesti keeles peaaegu niisama palju kui soomeugrilisi sõnatüvesid. Oluliseks probleemiks on selle sõnavara päritolu. Läänemeresoome sõnavaral puudub ühine algupära ja see koosneb mitmest kihist. Osa nendest sõnadest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Kuid nende sõnatüvede vasted kaugemates suguluskeeltes on aga kadunud. Antud probleemile on pakutud erinevaid lahendusi, võimalusi, mis selgitaks seda. Ühe huvitava võimaluse pakkus välja Paul Ariste 1962. Aastal
läänemeresoomelise sõnavara päritolu. Läänemeresoome sõnavaraks peetakse eesti keeles neid sõnatüvesid, millel on vasted enamikus läänemeresoome keeltes, kuid puuduvad kaugemates sugulaskeeltes. Läänemeresoomelisi tüvesid on eesti sõnavaras üsna palju võrreldes vanemate sõnarühmadega. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt ulatub läänemeresoomeliste tüvede arv 700-800-ni. Seega on läänemeresoomelisi sõnatüvesid eesti keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku. Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav, et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu tulemusena. Osa neist sõnatüvedest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Nende sõnatüvede vasted kaugemates sugulaskeeltes on kadunud. Teiseks võimaluseks on, et need sõnad on ikkagi laenud mõnest indoeuroopa keelest, aga lingvistidel pole õnnestunud neid laensõnu tuvastada
mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Eesti kultuuriloo seisukohast oluline oli soome-ugri hõimude saabumine Eesti territooriumile. Paljud kultuuri-uurijad on püüdnud eestlaste mõttelaadis ja kultuuriilmingutes näha soomeugrilisi ilminguid. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirkonnad Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal) säilisid mitmed vanapärased kultuurinähtused kõige kauem. Kogu eesti rahvakultuuri seisukohast
annaabi.ee 
