vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit. SALT-1 1972 Allkirjastatakse SALT 1 leping (kokkulepe strateegilise ründerelvastuse piiramisest, vt stendi "Pingelõdvendus") Strateegiline relv- koosneb tuumalõhkepeast ja kandurist. Kasutusel pärast II ms Helsingi lõppakt- 1973.a. Helsingi lõppakt sätestas II Maailmasõja järgse Euroopa piiride puutumatuse Finlandiseerumine- ehk soometumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus pärast vaherahu sõlmimist Teises maailmasõjas Soome, iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljemmajandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega (SDV, Poola, Tsehhoslovakkia), hoolimata oma ametlikustneutraliteedipoliitikast. Soome ja NSV Liidu nn. eriliste suhete aluseks oli 1948. aastal sõlmitud nn. Sõpruse,
peale osa ÜRO rahukaitseoperatsioonidest ja saatis vabatahtlikud Suessi kanali piirkonda. Neutraliteedipoliitika propageerimisel oli suur tähtsus riiklikel visiitidel. Esimene vistiit Rootsi. Lama üheks põhjuseks NL lagunemine. 1952 Helsingi OM 1955 Soomest sai ÜRO liige 1975 ETYK (Euroopa Julgeoleku ja Koostöö konverents Soomes) 1995 EL liige 2000 Halonen presidendiks 2002 - euro 29.Paasikivi-Kekkose liin. ,,soometumine" Paasikivi ettevaatlik, passiivne neutraliteedipoliitika hakkas vähehaaval muutuma Kekkose aktiivseks neutraliteedipoliitikaks, Paasikivi-kekkose jooneks. Soome vajas oma neutraliteedile rahvusvahelist tunnustust, mis eeldas aga teatud poliitilist kaugenemist NLst. 30.U. K. Kekkose-aegne Soome. Viiekordne ja kõige pikemalt ametis olnud president. 1956 sai presidendiks Kekkonen. Soomes oli sel ajal üldstreik, sest hindu tõsteti, aga palgad jäid samaks.
rahulepingut 1920. aastal loovutas Ida-Karjala Nõukogude Venemaale, 1940. aastal evakueeriti Karjala elanikkond; 1920ndate lõpul tekkis Lapua liikumine (quasifašistid), hiljem keelustati; Teise ilmasõja ajal sõdis 1939 Nõukogude Liiduga (kaotas Karjala territooriumid ja Petsamo), oli Kolmanda Reichi liitlane ja 1941-1944 sõdis Jätkusõda Nõukogude Liidu vastu; pärast sõda jäi geograafilise läheduse tõttu Nõukogude Liidu mõju alla, ajas ettevaatliku välispoliitikat (soometumine) ent ei sovetiseerunud ja tihendas sidemeid ka põhjamaadega; oli formaalselt neutraalne; heaoluriigi kujunemine; 1990ndate algul koges tõsist majanduskriisisi idaturu kadumise tõttu; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 34. Rootsi XX sajandil Sajandi algul lagunevas Rootsi-Norra ühendkuningriigis (kuni 1905); kujunemas põllumajanduslikust riigist tööstuslikuks; I ilmasõjas neutraalne; sõdadevahelisel ajal keskendus sotsiaalreformidele,
annaabi.ee 
