Kuresoo Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 539 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29, haruldaseim taimeliik on liiv-hundihammas. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad
saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 193 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike
Toituvad survelisest põhjaveest, mis allikatena maapinnale jõuab. Väga piiratud levikuga. Taimestik sarnaneb liigirikastele soostunud ja madalsookooslustele. Sagedamad taimekooslused on villpea niitja tarna, raudtarna, ümartarna ning pruuni sepsika skorpionsambla kooslus Eestis piiratud levikuga allikalistel aladel, ent niigi piiratud levikut on vähendanud kuivendamine. Tüübiline näide on Viidumäe allikasoo. Madalsoorohumaad Turbakihi paksus rohkem kui 30 cm. Tekkinud enamasti soometsadest karjatamise ja niitmise tagajärjel. Liigniisked, põuastel suvedel võivad olla üsna kuivad. Kasutuse lakkamisel muutuvad hõredateks soometsadeks eelkõige sookase, sanglepa lisandumise tõttu. Jagatakse liigirikasteks ja liigivaesteks. Liigirikkad madalsood olid iseloomulikud Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti lubjarikastele aladele. Suur osa liigirikkaid madalsoid kui viljaka pinnasega alasid on aastakümnete jooksul kuivendatud põllumaaks. Lubjarikastel madalsoodel kasvab hulk
Sellel pindalal leidub nii kuivendatud kui kuivendamata soid, soometsi ja lage- ning puissoid. Ligikaudu pool meie soodest on kasutusel metsamaana 499 100 ha (METS, 2006). Soometsad moodustavad vabariigi metsadest veidi üle viiendiku (22%), riigimetsadest üle neljandiku (26%), teiste valdajate metsadest viiendiku (20%). Esindatud on kõik soometsade kasvukohatüübid, eriti jõudsalt on viimastel aastakümnetel suurenenud kõdusoometsade osatähtsus, moodustavad 62% soometsadest. Ligikaudu pool (loduskaitsjate arvates siiski vähem) meie soodest on looduslikus olekus. Soode mitmekesisus annab head võimalused huvitavate matkamarsruutide koostamiseks. Täiesti ühekülgne on arusaamine, et sooturism seisneb ainult looduslike laukarabade külastamises. Arusaadavalt saab sooturismi arendada maavaldaja või kokkuleppel temaga. Ligikaudu pool lodu ja siirdesoometsadest kuulub RMKle, 80% madalsoodest aga teistele maavaldajatele; rabadest 70% kuulub RMKle. Matkaviisid:
künnapuud. Lisaks taimedele pakuvad lammid hulgaliselt võimalusi ka suurele hulgale loomaliikidele, kellest Eesti lamminiitudel tuleks eriliselt markida linde, paljud neist on ka Euroopa mastaabis väga haruldased. Sood Sood kujunevad aladele, kuhu voolab kokku pinnavesi ümbritsevatelt aladelt või kus põhjavesi on maapinnale väga lahedal. Maapind on liigniiske või lausa vee all enamasti aastaringselt. Soid on väga mitmesuguseid alates soometsadest kuni roostikeni. Suured soometsad esinevad näiteks Floridas, kus kasvavad ka omapäraste hingamisjuurtega sooküpressid. Selliste soode jätkusuutlikkuse seisukohalt on tähtsad mõned harvad kuivamised, sest puude seemned ei suuda vees idaneda. Kui soomets ära ei kuivaks, saaks sellest järv. Õnneks on liigid väga pikaealised ja kuivamine võib esineda kasvõi korra saja aasta jooksul. Sood on tavalisemad pärasvootes. Sealse taimestiku moodustavad peamiselt
annaabi.ee 
