7. Mis on lõimis? (lk 80) Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. 8. Mis on mets? Mets on ökoloogiline elukooslus, mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik. 9. Nimeta erinevaid metsatüüpe. Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets. 10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad? (lk 85) Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks. 11. Mis on niit, ja kuidas jagatakse kasutuse järgi? (lk 88) Niidud on mitmeaastaste rohttaimede rohumaad, mis jagunevad kasutusviisi järgi heina- ja karjamaadeks. 12. Mis on primaarne ja sekundaarne niit? (lk 88) * Primaarne niit on rohumaa, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. * Sekundaarne niit on looduslik või kultuurniit, mida niidetakse ja hooldatakse regulaarselt. 13. Kuidas jagatakse niite niiskus tingimuste alustel? (õp lk 88)
Sagedamad taimekooslused on villpea niitja tarna, raudtarna, ümartarna ning pruuni sepsika skorpionsambla kooslus Eestis piiratud levikuga allikalistel aladel, ent niigi piiratud levikut on vähendanud kuivendamine. Tüübiline näide on Viidumäe allikasoo. Madalsoorohumaad Turbakihi paksus rohkem kui 30 cm. Tekkinud enamasti soometsadest karjatamise ja niitmise tagajärjel. Liigniisked, põuastel suvedel võivad olla üsna kuivad. Kasutuse lakkamisel muutuvad hõredateks soometsadeks eelkõige sookase, sanglepa lisandumise tõttu. Jagatakse liigirikasteks ja liigivaesteks. Liigirikkad madalsood olid iseloomulikud Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti lubjarikastele aladele. Suur osa liigirikkaid madalsoid kui viljaka pinnasega alasid on aastakümnete jooksul kuivendatud põllumaaks. Lubjarikastel madalsoodel kasvab hulk kaitsealuseid, ohustatud taimeliike, nagu püsiksannikas, koldjas selaginell, eesti soojumikas, alpi võipätakas, soohiilakas jt. Sagedamad
kasvukohtades. Kui mänd ja kask ei ole kasvukoha suhtes valivad, siis kuusk ja hall-lepp, eriti aga haab eelistavad valdavalt viljakamaid kasvukohti. Kuigi erinevad puuliigid eelistavad erinevaid kasvukohti ja nende keskmine vanus on erinev, siis diameetri, eriti aga kõrguse keskmiste näitajate poolest ei ole kolme enamlevinud puuliigi puistud nii erinevad. KASVUKOHATÜÜBID Kõige üldisemalt jagatakse metsad mineraalmuldadel kasvavateks arumetsadeks ja turvasmuldadel kasvavateks soometsadeks (turbalasundi paksus 30 cm või enam). Esimesed moodustavad 77,6% ja teised 22,4% metsamaa pindalaks. Kasvukohatüübi nimetus on peamiselt tuletatud metsa alustaimestiku iseloomulikuma taimeliigi nimetusest, soometsade puhul soo liigist. Praktilises metsanduses eristatakse 26 kasvukohatüüpi (või alltüüpi), mis on koondatavad kümneks kasvukohatüübi rühmaks. METSADE VANUSELINE JAGUNEMINE
annaabi.ee 
