Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on
Madalsoo võib olla tingitud: -kujuneb turba kuhjumisel mätaste vahel madalsoo vesi voolab lohku kokku moodi allikast – allikasoo Siirdesoo üleujutusala – lammisoo -12% Soo ja soostik Madalsoo puhul: Rabade puhul -üks nõgu -rabalaamid -eraldatud soometsadega – soostik -laugas -suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, -älves Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood
Määrava tähtsusega on lähteökosüsteemi omadused (selle tüüp); viljakama (toitaineterikkama, paremini lagunenud) turbalasundi korral ilmuvad muutused kiiremini. Õhema turbalasundi (üldiselt alla 0,5 m) korral avaldab otsest mõju ka lasundi tüsedus ja selle mineraalse aluspõhja omadused. Metsata või puudeta (eriti suurepinnalistele) soodele metsakoosluse kujunemine kestab arusaadavalt kauem. Puissoode ja soometsadega võrreldes on nende ökoloogilised tingimused puude ja teiste metsataimede kasvuks ebasoodsamad (see ongi puude puudumise põhjuseks) ning teatud aeg kulub paratamatult puurinde kujunemiseks. Oluline on kuivendamise kestus ja intensiivsus (kraavivõrgu tihedus, kraavide sügavus ja korrasolek). E. Lõhmuse (2004) järgi eraldatakse kaks alltüüpi: 1) jänesekapsa-kõdusoo, 2) mustika- kõdusoo.
annaabi.ee 
