Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius vanem märkis üles Viena rändkaupmeeste esitatud eepikat ja avaldas oma kogu aastatel 1822- 31 pealkirjaga "Soome rahva vanu runosid ja ka uuemaid laule" 1833-1834 reisis Elias Lönnrot Viena-Karjalasse ja leidis sealt suured runolauljad Arhippa Perttuse ja Onrtrei Malise. Runode üleskirjutamist jätkati kogu 19.sajandi jooksul. Tuntud kogujad olid muude hulgas A.A. Borenius ja Ingeri pärimuse talletajad J.Länkelä, V.Porkka ja V.Alava. Rahvaluule kogumine kasvas 19
Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 19. saj. 2. poolel algas kirjakeele ulatuslikum mõju murretele. Toimus murrete võitlus. Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss. 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised
Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst. Topelius oskas soome keelt, kuid käsi rootsikeelses koolis. Kirjutas rootsi keeles. 1832. läks Helsingisse õpinguid jätkama, asus elama Runeberi perre. Seal luges oma esimesed luuletused ette ning teda õhutati oma tegevust jätkama. Ta pakkus oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
