Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest
Ain Kaalep sündis 4. Juunil 1926 Tartumaal Peedus haritlase perekonnas. 1932-1934 ja 1936- 1943 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1934-1936 Kamja Algkoolis. 1943 astus Ain Kaalep Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, kust ta pärast sõda välja visati. Demokraatlik eluhoiak ja patriotism ei lubanud mehel astuda Saksa sõjaväkke ning seetõttu kuulus ta II MS ajal vabatahtlikuna hoopis Soome armee jalaväerügementi JR 200. 1944. aastal soomepoisina Eestisse tagasi tulles võitles Kaalep Nõukogude võimu vastu. 1945-1946 istus ta tudengina vangilaagris. Ülikooli lõpetas mees pärast Nõukogude võimu leebumist 1956. aastal kaugõppes soome-ugri keelte erialal. NL ajal tegeles mees peamiselt tõlketöödega ja omaloomingu avaldamisega. Esimesena jõudsid lugejateni 1962. aastal ilmunud "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" üks eessammujaid
*Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis, sõdis metsavenna ja soomepoisina Nõukogude vägede vastu. Elas 19441945 Rootsis, 1945 1953 Inglismaal ning hiljem Kanadas. Avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne valik. Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Tunnustatud neljal korral paguluses välja antud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga. 1997
Olulisemal kohal on siiski inimeste tunded. Traati võib pidada kaasaja realistiks. Tema tegelasi saadavad alati ebaõnnestumised ja traagika, palju on õnnetusi, surma, rahutust ja lootuste luhtumist. Teoste alatoon on üsna melanhoolne. 37 RAIMOND KAUGVER (25. 1926 - 24. 1992) Sündis Rakveres. Käis Rakvere Gümnaasiumis, põgenes Soome, osales II maailmasõjas nn soomepoisina. Oli Saksa sõjaväes, saadeti poliitvangina Siberisse. Edasi kutseline kirjanik. Gangreeni tõttu amputeeriti tal 1980. aastatel jalg. On eesti suurima tiraaziga kirjanik, tema raamatuid on trükitud peaaegu 1, 5 miljonit eksemplari. Populaarsuse põhjuseks on ilmselgelt see, et Kaugver kirjutab lihtsalt ja arusaadavalt üldinimlikest probleemidest, kohati on süzeed seebiooperlikud.
annaabi.ee 
