Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik Punttila ning kihlub järjest kõigi vastujuhtuvate naisukestega. See on aga alles algus, sest ühel hetkel saab ta kaineks ja hakkavad juhtuma hoopis teistmoodi asjad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht http://en.wikipedia
veegudel, need luulesarjad tõstavad Kivi aastakümne kolmandaks suureks lüürikuks Oksase ja Suonio kõrvale ja neist möödagi. Neil on tihe rütm ja enamasti lõppriimita luulevormis, mugandas omapäraselt antiikaja värsiehitust. Tema luules ei esine kuigi palju programmiliselt isamaalisi tekste, erinevalt Suoniost on tal harva puht isiklikku armastusluulet või rahvalaulu laadis salme. Selgelt isamaalisi luuletusi on Kivil vaid üks, ,,Soomemaa" Suurem osa Kivi luulest on jutustav ja kirjeldav. Paljudele luuletustele on andnud ainet kodukandi loodus, sageli kirjeldatakse luuletustes mõnd sündmust, inimsaatust või tervet paikkonda. Mitmeid Kivi luuletusi võib leida tema romaanidest või näidenditest: Timo laul oravast ja soome luule tippude hulka kuuluv ,,Mu südame laul", mis on pärit ,,Seitsmest vennast" Pärast ,,Kanarbikumaad" kirjutas Kivi innukalt edasi, järgnesid ,,Põgenikud" (1867) ,,Öö ja
kohtusüsteemi üle võtta, ei tuntud siinseid olusid ja ei olnud ressursse, et siin oma kohtusüsteemi luua. Domineerivalt on seisuslik kohtukorraldus aadli käes. Aadel mõistab seisus ka teiste seisuste üle (talupojad, vaimulikkond). Aadli omavalitsus seisnes selles, et kohtusüsteem oli nende käes. Samuti ka nn politseiline kontroll, järelvalve olid rüütelkondade käes. Oma maa teenistuses olemine oli auasjaks. Finantskompensatsiooni sealt reeglina ei otsitud. Liivi-, Eesti- ja Soomemaa justiitskolleegium Eestimaal ülemmaakohus Liivimaal õuekohus Alammaakohus Liivimaal maakohtud Eestimaal meeskohtud (Vasallikohtud) Liivimaal maakohtud Adrakohtud Sillakohtud Täpselt ei ole teada, millal esimesi kordi koos käidi. Lihtsam on paika panna Liivimaa maakohtu teket Rootsi riigi poolt korraldatud. 18
annaabi.ee 
