omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Kultuur 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Soome hõimuliikumine Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadelastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala
Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse
millest ta on sündinud, ja on ühteaegu kogu kultuuri eelduseks. Snellmanni rahvusprogramm ja rahvakirjanduse mõiste jättis sügava jälje peaaegu kõik kirjanduslood on kirjutatud rahvuskirjanduse arenemise vaatekohast. Soome tagasi tulles võttis vastu algkooli direktori koha Kuopios ja hakkas välja andma lehti, kus avaldas oma arvamust (paljud suleti, kuid kohe asutas uued). Haritlastele ,,Saima" ja ,,Litteraturblad", soomekeelsele rahvaosale ,,Maamiehen Ystävä" , kõigis neis kuulutab omakeelse hariduse ja kirjanduse tähtsust. Snellmann on esimene suur soome ajalehekriitik. Tema aktiivsus, talumatus ja osavus kandsid pikapeale vilja. Pärast Nikolai I surma ja olude vabamaks muutumist sai temast 1856 filosoofiaprofessor, 1863 senaator surus läbi 1863. aasta keeleskripti ja rahareformi. Rahvuseepose looja Lönnrot
See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776
oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele. Algul läks Agricola Viiburisse, siis Turku. Ta saadeti õppima Saksamaale, 1536-1539 õppis Wittenbergi Ülikoolis teoloogiat. Tema ülesanne oli piibli tõlkimine, selleks ta sinna saadeti. 7. Kirjasõna ja lugemisoskuse levik 18. sajandil 1766. hakkas Porthan (1739-1804) avaldama sarja De poesi Fennica. 1770. loodi Aurora selts, 1771. koostasid nad esimese Soome ajalehe (rootsikeelne) 1776
Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed. Snellmani rahvuspoliitiline elutöö jätkaja oli ajalooprofessor ja senaator Yrjö Sakari Yrjö- Koskinen (+1903). Moodsa soomekeelse ilukirjanduse rajaja Aleksis Kivi (+1872) nt Seitse Venda (1870-73)
annaabi.ee 
