Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid. Neuroni ehitus Raku keha: elu tugi ja informatsiooni integratsioon struktuuridesse -tuum,ribosoomid, kare ja siledapinnaline retiikulum, mitokondrid, lüsosoomid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes
- Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude - Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega: St ühe aksoniga – signaali edasiviiva jätkega, ja paljude dendriitidega - signaali vastuvõtvate jätketega Kesknärvisüsteem – koosneb pea-ja seljajust Piirde (e perifeerne) närvisüsteem – ajutüvest ja seljaajust lähtuvad närvid, närvisõlmed (ganglionid) Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuvuse (närvi- Impulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni abil organismi ühtseks tervikuks!
atsidoos). Suhkruhaigus, madala rasvasisaldusega dieet põhjustab ketoatsidoosi. ·Metaboolseatsidoosikorral intensiivistub kopsude ventilatsioon, uriin on happelisem ja ammoniaagirikas. NÄRVKUDE ·Närvikude koosneb närvirakkudest e neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsioonig agliiarakkudest. ·Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. ·Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüoniste soomast(d= 4...200m)ja jätketest. ·Teiste närvirakkude ja efektor elunditega on nad ühendatud jätkete abil. Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-ja multipolaarseid närvirakke. ·Viimati nimetatutel on palju lühikesi jätkeid- dendriite-ning üks pikk jätke-neuriite akson, mida ühes katetega nimetatakse närvikiududeks. Pikemad võivad ulatuda seljaajust varbani, olles seega üle meetri pikad, paksus on aga ainult 0,1...2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid.
annaabi.ee 
