Soomaa rahvuspark Maarjo Põder 10.A klass Parksepa KK Asukoht, teke, kujunemine Soomaa rahvuspark asub Pärnu ja Viljandi maakondade piiril Tekkis 1993. aastal, suuruselt teine rahvuspark Eestis Kujunes suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe- Eesti edelaosas Soomaa taimed Soomaalt on leitud 200 liiki sammaltaimi, nendest looduskaitse aluseid on 5 liiki, Eesti punase raamatu liike on 7 ning 27 muud liiki taimi (siberi võhumõõk, kaunis kuldking, karulauk, hall käpp jne) Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada
Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. Vilsandi rahvuspark Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark. Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Vilsandis on registreeritud üle 200 linnuliigi, kellest 112 liiki pesitsevad Eestis. Kõige kuulsamad neist on hahad, laidudel on neid pesitsemas tuhandeid paare. Vilsandis on väga rikkalik taimestik(u. 600 taimeliiki)
Euroopas. Soomaalt võib leida järjest harvemaks muutuvat Soomaa on soode pärusmaa. Siinsetes rabades leidub loodusvara vaikust. imekenasid laugastikke, läbimatuid älvestikke ja Eesti