Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Vändra metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Võlla, Tõhela, Lindi, Lihula-Lavassaare, Mustraba, Kikepera jt. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad jõed Pärnu, Audru, Uruste, Sauga. Suurematest järvedest väärivad nimetamist Tõhela ja Ermistujärv. Riigimetsa Majandamise Keskus [httphttp://www.rmk
Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) 5 Loodus Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood. Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed, mis peaaegu iga aasta ujutavad üle 17 500 ha ning seda nähtust on hakkatud nimetama viiendaks aastaajaks (Lisa 2 pilt 3). Rahvuspark hõlmab enda alla viis suurimat raba. Rahvuspargis on laialt levinud märjad soometsad, kuid tema eriliseks uhkuseks on lammimetsad. Leidub ka salumetsatukki, tammesalusid, tammemännikuid ja nõmmemännikuid. Taimede liigirikkus on üsna suur leidub isegi mõningaid käpalisi. Soomaa pakkub kodu paljudele loomaliikidele. Üks
taludeks jagatud). Maaparandus ja agrotehni- geopoliitilisest asendist kui ka konkreetsetest ka areng võimaldas kasutusele võtta ka vähem ajaloolistest teguritest. soodsaid alasid. Üks selliseid tõmbekeskusi Eestlaste tsaaririigi-aegses väljarändelii- oli Soomaale jääv nn. Pärnumaa Ameerika kumises võib eristada kolme põhiperioodi: 1) (Surju ja Uulu alad). Rohkesti lisarahvast sai varane stiihiline lähiränne kuni 19. sajandi ka Põhja-Läti. keskpaigani; 2) massiline väljaränne 1855— Talupoegade väljapoole kubermangu
ha-d. Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a. Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade (kõik aastast 1981) ja Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks. Iseloomulikud on Soomaale igakevadised laialdased üleujutused (näit. 1931. a. 270 km2), olles ainulaadseteks Põhja-Euroopas. 1/3 Soomaa pindalast on metsade all. Pilkupüüdvateks on laialehelistest lehtpuudest koosnevad lammimetsad (Ta, Sa, Ja, Kü, Va, Pä), leidub ka puisniite ja lamminiite. Haruldastest lindudest ja imetajatest elavad piirkonnas must-toonekurg, kaljukotkas, rabapüü, valgeselg-kirjurähn, lendorav, laane-karihiir jt. Kasvab ka haruldasi taimi. Matsalu rahvuspark
annaabi.ee 
