Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Mehed kogusid ahju lähistele hulga soomaaki. Nad leotasid mullakämpusid vees, et neist maagitükikesi eraldada. Siis tampisid nad soomaagitükid peeneks, kuivatasid need hoolikalt ja kogusid varjualusesse. Kui sütt oli küllaldaselt ja ahi kuiv, asetasid mehed sinna ühe kihi hõõguvat puusütt, peenestatud soomaaki ning sekka lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama. Möödus kaua aega, kuni üks sulatajatest koldeavast koos põlenud sütega rauakängu välja tõmbas. Sepp kuumutas sepikojas rauakänkusid tules ja tagus kaua kahe tugeva raudkivi vahel, et räbu eemaldada. Kamakas kahanes tasapisi väikeseks rauatükiks. Sellest tagus sepp noa ja karastas tööriista mitu korda: ajas tules hõõguma ning pistis vette. Niiviisi muutus tööriist tugevamaks.
b)pärimusrühma sotsiaalsed suhted *regilaulude liigitus: a)arhiivis - tekstide liigitamine tekstide väliste(vorm) ja seesmiste(teemad( tunnuste järgi b)elavas kasutuses - ilmselt kasutusseoste järgi, mis muutuvad. *regilaulutraditsioonide muutumise tingimused: regilaul on põlluharijate ja karjakasvatajate traditsioon: -paiksus(põlvest põlve on samal maa-alal elatud ja põlde haritud -viljakusvajadus *daatumeid: põlluharijate ja viljakasvatajate põhitegevusalaks 600 eKr soomaagi e raua tähtsuse kasv 10-13 sajn talirukki kasvatamine(sellest ajast pärinevad õlgkatused) 14saj-st algas kliima külmenemine (nn väike jääaeg), kus talv 3-6 nädalat pikem kui praegu->siit pärit viljaaidad.ühes kuivatati vilja, mida eksporditi euroopasse (sp ka n-ö "eesti kui viljaait") 15. saj viljaeksport *kuidas see laulutraditsioonis peegeldub? -puuduvad kangelaslaulud -peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt)
õitsenguaeg juba 17. sajandil tekkinud kodutöönduskeskustele Avinurmes, Hiiumaal ja Haanjas. Sepatöö Sepatöö on üks vanemaid käsitööalasid. Metallist (pronksist) tööriistade valmistamine on seotud üleminekuga maaviljelusele ja karjakasvatusele. Eesti vanemad sepiseleiud (käevõrud, kirved jm.) pärinevad varasest rauaajast (6. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.) Raud oli metall, mida leidus Eestiski. Tallinna ümbrusest ja Kirde-Eestist ning mõnelt poolt mujalt on leitud järve- ja soomaagi töötlemise jälgi. Suurelt jaolt on aga toormaterjal Eestisse siiski sisse toodud. Vanemal rauaajal (1.-5. saj.) muutus raud peamiseks metalliks. Sõna 'sepp' tähistas erioskusega meistri üldnimetust (puusepp, pottsepp, rattasepp jne.). Nimed Sepp, -sepp, -sepa, Sepa jne. on ühed levinumad isiku- ja kohanimedest. Vahetult muistse vabadusvõitluse eel, nooremal rauaajal (10.- 13. saj. algus) oli käsitööharudest juhtiv sepatöö. Kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid
annaabi.ee 
