Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980
Nende asutuste rajaja oli Vene helil A. Rubinstein. 19.saj 50-te lõpul tekkis muus.huviliste rühm, keda hakati kutsuma "V. Rühmaks". Sinna kuulusid M. Balakirev (matemaatik), C. Cui (sõjaväelane), M. Mussorgski (sõjaväel.), N. Rimski- Korsakov (mereväelane). Rühma liikmed analüüsisid teiste helil teoseid, kandsid ette enda looduid ja pöörasid tähelep vene rahvalauludele. Eriti huvitas talup.laul. Eesm rajada Venepärane tõsine muus. Tähelep oli pöörat oop.loomingule ja soololauludele. Instr muus üsna vähe ja teosed olid progr. Rühm püsis 70-te alguseni. M. Mussorgski: 1839-1881. autodidakt. Tõuke heliloomiseks sai "V. Rühma" liikmetelt. Kuj üheks tähts kriitil realistiks muus.ajaloos. Püüdis elu näidata nii nagu tegelt oli. Uuenduset helikeeles: eitas harmoonia rangeid reegleid; kujund orig venepärase meloodia; armastas teoste ülesehit vabavormi; sageli teosed läbikomponeeritud. Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud
orkestrile. Veel sümfoonilised süidid ja lühivormid ehk sümfoniett, tokaata ja veel palju teisi. Tubin oli mees, kes kirjutas esimese balletti, milleks oli ’’Kratt’’ ning ooperi ’’Barbara von Tisenhusen’’ ja ’’Reigi õpetaja’’. Tubin oli mitmekülgne mees, Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat seal hulgas siis keelpillikvartette, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile, altsaksofonile ja soololauludele ja veel paljudele. Kuna ta on juhatanud ka koore, siis kõige tähtsam töö on ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Ta on loonud palju töid ja tegemisi, kuid tema helikeeles tööd on ühendatud kaasaegsete võtetega – keerlised harmooniad, rütmid, dodekafooniad. Tubinile oli väga tähtis, et teosed oleksid temaatiliselt ühtsed ja kindlasti terviklikud. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine
Noorem vanusegrupp oli väga napisõnaline, seega on alust arvata, et noortel puudub huvi rahvamuusika vastu. Vanemad inimesed teadsid tunduvalt rohkem Mart Saare tegevusest ja eesti rahvamuusikast. Tulemustest võib järeldada, et eesti noored on vähe informeeritud rahvamuusika tähtsusest meie kultuurile. 28 KOKKUVÕTE Üks kolmandik M. Mart Saar oli peamiselt vokaalkomponist. Tervelt kolm neljandikku ta loomingust kuulub koori- ja soololauludele. Koorilaule omakorda on peaaegu kaks korda rohkem kui soololaule. Lauludes ja hilisemais instrumentaalteoseis on Saar järjekindel rahva elu-olu kujutaja, kes taotleb rahvuslikku kõlakoloriiti. Saare laululoomingust on kirjutatud rahvaluulele. Ülejäänud lauludele on helilooja otsinud sisukaid ja kunstilisteks üldistusteks sobivaid tekste ja leidnud neid umbkaudu seitsmekümne luuletaja loomingust. Eelistanud on ta kolme oma kaasaegse- Juhan Liivi, Anna Haava ja K. E
annaabi.ee 
